Polli mõisapark
Polli mõisapargi ajaluguVabakujundusliku pargi tuumiku suurus on 9,6ha, millele liitub 18 ha parkmetsa.
Mõisa kõrvalhoonete suurte funktsionaalsete vabakujunduslike gruppide paiknemine on omane Lõuna-Eestile ja on tingitud vaheldusrikkast maastikureljeefist, millest lähtub ka kogu pargiplaneering.
Tuumiku moodustavad kaks kujunduslikku telge - üks orienteeritud härrastemaja keskteljelt pargisügavikku, teine otsafassaadilt langevale pargiaasale ja paisjärvele orus.
Polli park on kuulus ja omanäoline päris mitmel põhjusel – kasvõi seetõttu, et pargi viimane kavandaja oli Saksamaal sündinud ja hariduse saanud maastikuarhitekt ja Riia linnaaednik Georg Kuphaldt (1853–1938), kelle loomingu hulka kuuluvad ka Riia Keisriaed, Talvepalee aed, Kadriorg, Tsarskoje Selo ja paljud teised ajalukku talletatud pargid. Kuphaldti kujundatud parke ja aedu leidub lisaks Baltimaadele ja Venemaale veel Ukrainas, Kaukaasias, Poolas, Saksamaal ja isegi Prantsusmaal.
Hiilgeaegadel olevat Polli mõisapargis kasvanud üle 200 liigi puid ja põõsaid, kuid nii, kuidas park on vanemaks saanud, on ka liike vähemaks jäänud. 1984. aasta inventariseerimise käigus loendati pargis 12 liiki okaspuid, 31 liiki lehtpuid ja 33 liiki lehtpõõsaid, kokku seega 76 liiki. 2006. aasta inventariseerimise käigus loendati 55 liiki puittaimi, millest võõrliikideks märgiti 32. Polli parki peetakse endiselt keskmise liigirikkusega pargiks.
