Ajalugu

Kultuuriloolise ja keelealalise Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Mulgimaaks loeti Raudna ja Tänassilma jõgedest lõunasse jäävat Viljandimaad! Mulgimaa ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid, vähesel määral kõnelevad veel praegugi, mulgi keelt.

Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad – Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda nimetatakse Suur-Mulgimaaks.

Mulgimaa lipp õnnistati 12.10.2013 Tarvastu kirikus.

ERR klipp

Tõnno Habichti kujundatud Mulgimaa lipu põhivärv on linaõie sinine, veel on lipul Mulgi kuuele viitavat musta, valguse värvi valget ja punane, mis kujutab Eestis ainulaadset viie sõlmega kaaruspaela. Viis sõlme tähendavad viit Mulgimaa kihelkonda. 

Mulgi nimi on vana, tänasel Mulgimaal esines see nimi lisanimena hiljemalt 17. sajandi algul. 17. ja 18. sajandi adramaarevisjonide järgi leidus seda nime aga arvukalt mitmel pool üle Eesti, muuhulgas ka Põhja-Eesti eri nurkades (Rahvusarhiiv).

Kust tuleb sõna mulk?  (Pae, T., Lust, K. Keel ja Kultuur, nr 6, 2017)

Nimetus «mulk» ilmub eesti kirjakeelde 1860. ja 1870. aastatel viljandimaalaste talude ostu Tartumaal käsitlevates kirjatükkides ning mulk on see, kes ostab ära tartlase talu, võib väita, et mulkide sisseränne ja nimesaamine olid omavahel tihedalt seotud. Ka etniline folkloor kinnitab mulgi nimetuse kasutamist sissetungivate viljandimaalaste kohta (Pae, Lust, 2017).

(Eesti Kirjandusarhiivi kaart, 1938)

Vaata artiklit Kirjandusarhiivis: Märkusi Eesti kultuuritegelaste päritolu kohta

Võimaluse maid päriseks osta said talupojad 14. juulil 1802, mil Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvadeklaratiivi. See algab sõnaga "Iggaüks" ning manitseb talupoegi korralikule ja kokkuhoidlikule majapidamisele. Neile lubatakse omandiõigus omaostetud vallasvarale ja põline kasutusõigus talukohale, kui nad seda hoolsalt peavad. 

Vaevalt võib 19. sajandi teise poole Eesti majandusaja­loost leida kaalukamat sündmust kui talude päriseksostmine. Talurahva maaomandi kujunemine, omaenese talus täielikuks peremeheks saamine tõstis märgatavalt rahva eneseteadvust, andis hoogu rahvuslikule ärkamisele ja püüdlusele saada suuremaid poliitilisi õigusi. Talude päriseksostmine vabastas talurahva mõisnikkonna võimu alt ning oli oluline samm kodanliku ühiskonna kujunemisel ja arengus moodsa rahvusriigi suunas.

Sakala nr. 202, 28 detsember 1942 Mulgimaa osa Eesti kultuuris

Mulgimaa nime on meie ajalooliste ja kultuuriajalooliste uurimuste puhul korduvalt mainitud. Selle nime ja mõiste ümber on tekkinud ägedaid vaidlusi. 

Ühelt poolt on Mulgimaad s.o tavaliselt Viljandi, Paistu, Tarvastu, Halliste, Karksi ja Helme kihelkonda nimetatud eesti rahvusliku ärkamise hälliks või vähemalt selle tähtsamaks keskuseks, teiselt poolt on väidetud, et Mulgimaa tähtsust on liialdatud, ja et see nimi on kujunenud ainult mingi müütilise kõlaga terminiks, mil pole teaduslikult mingit väärtust.

Eesti talupoegade palvekirjade-aktsioonid massiliste kollektiivüritustena tõusevad esmakordselt Liivimaa politilise elu päevakorda 1864.  

Loe Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt (IV osa Eesti Kirjandusest nr. 11/1934).

Laatre-Viljandi raudtee ehk Mõisaküla-Viljandi raudtee ehk nn. Mulgi raudtee oli kitsarööpmeline haruraudtee pikkusega 45,8 km. See ehitati samaaegselt Valga–Ruhja–Pärnu raudteega ja avati 1897. aastal. Viljandi - Mõisaküla raudtee ajaloost

Linakasvatus oli juba 19. sajandil saanud Mulgimaa arengu ja jõukuse aluseks. 1913 asutasid Halliste ja Karksi põllumehed Halliste Linaharimise Ühisuse (1918 muudeti osaühisuseks, 1926 nimetati Abja Värnitsa ja Linatööstuse Ühisuseks) ning otsustasid tsaarivalitsuse rahalisel toel rajada linavabriku.

Liplapi aianduskool avati 1910 Halliste kihelkonnas Liplapi talus, nüüdses Mulgi vallas.

20. sajandi algul pärisid neli õde oma vennale Johann Sapasele kuulunud Liplapi talu. Neist Marie Sapas, kes oli õppinud Tartus, Moskvas, Soomes Järvenlinnas ja Saksamaal kodumajandust, asutas 1910. aastal siia kodumajanduskooli, mis tegutses 1926. aastani. Kool oli esimene sellise suunitlusega õppeasutus kogu Tsaari-Venemaal. 1911. tehti kooli vajadusi arvestades ka juurdeehitus.

Veel XIX sajandi kolmandal veerandil asus praeguse Abja-Paluoja linna kohal ainult pikk kõrts, mille ees peatusid Tartumaalt Pärnu suunduvad linavoorid. Juba siis peeti Paluoja kõrtsi juures sügislaata.

See oli suurim Eesti kariloomade laat. Abja laadale sõitis kariloomade ülesostjaid Riiast, kes maksid nende eest kõrgemat hinda kui kohalikud lihunikud. Loomi toodi Apja mitte ainult Hallistest, vaid ka kaugemalt. Pärast laata aeti neid suurte karjadena Penuja kaudu Lätimaale.

Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429).

Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti (Jaak Pihlak). Vabadusristi kavalerid

Ainult kaks Eesti naist on saanud Vabadusristi, mõlemad mulgid: Salme Bergmann-Ilmet ja Anna Vares. 

Halliste kihelkond ja Vabaduse Risti vennad (Pihlak, J.)

Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad (Pihlak, J.)

Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2013 (Print Best)

Viljandi Muuseumi toimetised, ISSN 2228-0197 ; 3

264 lk

Mats Erdell (1792–1847) oli esimene eestlasest pandimõisa valitseja. Mats suri 1847. aastal ja maeti Taagepera kalmistule ning tema mälestuseks on püstitatud kabel.

Pulleritsu kool alustas oma tegevust Liivimaa konsistooriumile esitatud aruande alusel 1832. (teistel andmetel 1833!) aastal. Koolis käisid põhiliselt päristalude lapsed (Holstre Kooli lood, 2008). 

Mulgimaa kihelkondade ajaloost

Mulgi Kultuuri Instituudist loe siit

Seltsi eesmärk on koondada oma liikmeiks Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkondade mulgi päritoluga eesti soost liikmeid üle ilma, kelle esiisad on 1860. aastast seisnud nende kihelkondade valdade nimekirjas.

1990-2017 mulkide vanem Mulkide Seltsi Helme kihelkonna mulk Kaupo Ilmet.

Alates 2017 detsember on Mulkide Seltsi eesotsas vanemana Ene Saar, Paistu kihelkonna mulk (juured nii Helme kui Paistu kihelkonnas).