Helme kihelkonna rahvarõivad

Helme naise rahvarõivad

Helme naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, lambamust villane sõba või linane õlakate, must villane pikk-kuub või kampsun, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik või väike tülltanu, laia sääremarjaosaga või vikeldatud villased sukad, kindad ning jalanõudena pastlad, hiljem kingad (allikas: Viljandi muuseum)

Helme neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätita (tanuta). Peas kandis ta peapaela.

Helme mehe rahvarõivad

Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased püksid, vatt, rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ning lambamust kaap või kõrvik.

Helme mehe rahvarõivad

Pikk-kuub (särk, vammus) Helmes kandsid mehed laia selja ja puusadega, kohati aga ka veel vanapärast laia seljaga pikk-kuube nagu naisedki. Mehed kandsid alati pikk-kuue peal vööd.

Laia seljaga kuubi kanti viimati 19. sajandil veel vaid kihelkonna lääneosas. Need kuued olid enamasti kaunistusteta.
Puusadega meeste kuued olid kaunistatud punase kaaruspaelaga nagu naiste omadki. Kuue valmistamiseks kulus 3,7-4 m 90 cm laiust toimset vanutatud kangast, punast kalevit lõhandikulappideks, kalevit või sametit kraelappideks ja kaunistuseks punast kaaruspaela. Ees vöökohal olid kinnitamiseks haagid.

Helmes nagu teisteski Mulgi kihelkondades mäletati pikk-kuue tõmbamist kasuka peale.

Hupel mainis Helme kuubedel punaseid nöörilustusi ja ka punast kalevit. Kaleviks nimetati paari sõrme laiust kanti, mis käis mööda hõlmu, seespool. Käies vilksatas punane kant nähtavale. Samuti olnud ka varrukasuud seestpoolt punasega kanditud.

Uurimistöid. Helme kihelkond

1. Siiri Nõmmsalu, 2016. TÜ VKA. Rahvusliku käsitöö osakond. HEEGELDAMISE KUI UUENDUSLIKU KÄSITÖÖOSKUSE LEVIMINE EESTIS 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. HELME PÕLLEDEST INSPIREERITUD KLEITIDE KOLLEKTSIOON

Lõputöö

Tänaseks säilinud Helme põllede üheks levinumaks kaunistuselemendiks on heegelpits. Helme põlled eristuvad teistes Mulgimaa
kihelkondades kantud põlledest, just oma kaunistuselemendina kasutatud heegelpitsi poolest.
Üles on joonistatud kõikide ERM-is säilinud Helme põllede heegelpitside mustriskeemid (vt lisa 3, lk 42-44).