Mulgimaa

Mulgi toit. Retseptid

Mulgi toidu ajalugu

19. sajandil toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvuslik toidulaud. Sellest perioodist tuntud-valmistatud-söödud roogi võibki, teatud mööndustega küll, meie rahvusköögiks nimetada (Mis on eesti rahvustoit?, Sirje Rekkor, 2016). Rahvusköögi vundamendi moodustavad kahtlematult teraviljatoidud, sh mulgi puder.

Rukkileib

Varasemal ajal tunti odrajahust leivatooteid (käkid, karaskid, kakud), hapendatud rukkileib sai tuntuks arvatavasti alles 2. aastatuhande esimestel sajanditel.

Odrakarask

Karaskite suhtes väärib tähelepanu Mulgimaa. Karaskid olid seal kasutusel tavanditoiduna mitmetel kalendritähtpäevadel, nagu mihkli- ja mardipäev, aga ka katsikulised võtsid kostiks kaasa karaskeid või vatska. (ERA II 160, 103/4(61).

Odrakarask on kantud vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Rõõsk

Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks (rõõsk, rõõsad).

Kanepitemp

Mulgid on teinud ka kanepitempi. Suvel mõts, talvel piim, liha süvväs, leem juvvas, luud ei laku penigi. Mis see on? Niimoodi küsitakse ühes Helme kihelkonnast 19. saj viimasest veerandist pärit mõistatuses. Vastus on kanep, kirjutab toidublogija Ülle Jukk.

Õlu

Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul.