Mulgi kindakirjad

Väike ülevaade mõningatest kindakirjadest Mulgimaal

Kindakirjad olid põhiliselt geomeetrilise ornamendiga. Vanemad kindad kooti kahevärvilised, eriti armastati sinist ja valget värvi kirju. Harvem esines musta ja valget või lambapruuni ja valget värvi kindaid. Vanematel kinnastel olid laiad mitmevärvilised randmekirjad. Kirja põhjaks kooti tume potisinine, kirjalõng aga kaselehekollane või madarapunane ja roheline. Roheline värv oli potiroheline, mis saadi kaselehekollase lõnga potisinisega ülevärvimisel. Sama värviskaala oli iseloomulik vanematele suka-, vöö- ja tikandikirjadele, mida tuleb pidada Mulgi ala omapäraks. (Saks 1960: 12).
Põhilised kudumistehnikad olid kirjamine ja vikeldamine. Vikeldamise all on mõeldud ühevärvilise lõngaga tehtavaid kudumisvõtteid, näiteks parempidine ja pahempidine silmus, õhksilmus, erinevad kokkukudumised või kasvatamised jne. Kirikinnaste juures kasutati vikeldamist kinda pära ehk randme kudumisel, samuti sõrmkinnaste kudumisel.

Loe edasi

Roositud kindad Mulgimaal

Värvikasutus Mulgimaa roositud kinnasete koloriidis domineerivad punase ja oranži põhjalised kindad. Toonid varieeruvad heleoranžist (ERM 9104) kuni pruunikaspunasteni (ERM A94:28). Hilisematel kinnastel ka lillakaspunane ja lilla. Mõnede paaridena esineb kollaseid, siniseid, musti, lambahalle kindaid.

Roosimislõngadena on palju kasutatud rohelisi, siniseid, kollaseid, lillasid ja roosasid toone. Vähem musta ja punast. Värvikombinatsioonid on alati kirevad ja paljude värvidega. Roositud ornamendid

Mulgimaa roositud ornamentide sees esineb üksikmotiividena kaldruute, riste, rombe, nelinurke, rööpkülikuid, kolmnurke ja triipe. Nendest on moodustatud suuremaid ornamente kindaseljale ja sõrmedele. Ühe eripärana võib selle rühma puhul välja tuua horisoontaalsed roositud triibud, mida esineb käeselja motiivi lõpus ja enne sõrmede algust. Triip võib joosta ainult kindaseljal või ka ringselt.

Motiivistik on väga mitmekesine. On rohekelt nii kandilisemaid kui vastupidiselt ka ümaramaid kujundeid. Kohati esineb ka mitte rangelt geomeetrilisi kujundeid (Varik, 2014)

Loe TÜVKA Eve Varik: Eesti roositud sõrmkindad 19. sajandil

Loe edasi