Kärstna mõisa park
Aadress: Kärstna Tarvastu vald
Kärstna pargi põhiosa on rajatud 19. saj. II poolel vabakujulisena, seal varem olnud regulaarse pargi kohale.
Suuri ümberkorraldusi võeti pargis ette 20. sajandi alguses kui 1904. aastal telliti projekt Walter von Engelhardtilt. Mõisa parkide kogenud kujundajana oskas too Kärstnaski esile tõsta ühtaegu nii paiga looduslikke eeldusi kui ka hoonete arhitektuurilist omapära: kui härrastemajast lääne ja põhja poole jääv park kujundati vabalt rühmituvate puugruppide ning avarate aasadega, siis maja lõunaküljele jääv iluaed aga neobarokselt mõjuvate mustriliste lillevaipade, pügatud hekkide ning ilupuudega.
Esiväljak on väike ovaalne muruplats, mille keskel on üksik põlistamm. Esiväljakut piirab kaarjas sissesõidutee.
Tagaväljak puudub. Peahoonest idas ja kagus on praegu kooliaed. Pargi lääneosas asuv peaväljak on avar, sügav. Aeda ilmestavad nulu ning ebatsuuga grupid ja üksikud suured hallid pähklipuud.
Pargi põhiosa on vabakujuline küllaltki suletud puistu, kus on veel säilinud algsest regulaarsest pargist painutatud pärna ja vahtra alleede osi.
Pargi kirdeosas on kolm allikaveetoitelist tiiki, mis on omavahel ühenduses truupide kaudu.
Pargi juurde kuulub Kabelimägi, kus asub Anrepite matusepaik - kabwl, mida hakati rajama juba 19. sajandi II veerandil: istutati mõisast siiani puistee, kujundati puistu pargiilmeliseks ja tänaseks on taastatud.
