Helme mõisa park
Aadress: Helme Valgamaa
Helme mõisa park asub ajalooliselt Helme kihelkonnas.
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all 1964. aastast, selle pindala on 11,3 hektarit.
Helme koopad (nn Helme põrgu) on looduskaitse all 1959. aastast.
Park on keskmise liigirikkusega, seal kasvab 35 liiki puid ja põõsaid (2006). Peamine puuliik on saar, lisaks pärn, vaher, kuusk ja mänd. Rohkesti on vene ja euroopa lehiseid, harilikke ebatsuugasid, siberi nulge, mitu suurt puukujulist harilikku elupuud.
Algne väike park oli barokne ehisaed peahoone ümber. Esiväljak oli terrassiline, tagaväljakut piirasid alleed. Mõisahoone juurest avanes üle suure pargiaasa vaade maalilistele varemetele.
19. sajandi alguses oli mõisa juures tarbe- ja lilleaed ning kasvuhooned. 19. sajandi II poolel kujundati park ümber inglise stiilis. Vabakujunduslikus pargis kasutati ära looduse poolt pakutavaid võimalusi – vaheldusrikas reljeef, vee poolt liivakivisse uuristatud koopad ning võimsad kaitserajatise varemed. Puud istutati nii, et tõsta esile reljeefi omapära. Helme mõisa park oli 19. sajandi alguses tuntud oma pargirajatiste poolest. Pargis oli palju paviljone, uhked grotid, vallikraave ületavad sillad. Romantiliselt metsikuks jäetud pargisügavuses asus kuue ruumi, pikkade käikude ja kahe sissepääsuga koobastik. Arvatavasti kaevati pargi rajamisel koopasuud ja saalid suuremaks. 1805 püstitati parki esimene F. Schillerile pühendatud mälestusmärk, graniitobelisk ei ole säilinud. Parki on viimastel aastatel hooldatud – avatud on vaateid maantee poolt, eemaldatud rohke looduslik uuendus.
argi kaugem osa on tihedam ning läheb Helme jõe ääres sujuvalt üle parkmetsaks. Orus paikneb väike tiik. Maanteel liikujale avaneb pargi lääneküljelt avar vaade üle aasade pargipuistule. Pärnadega ääristatud sissesõidutee suundus peahoone ette maja külje poolt. Maastikupargi teedevõrk on kujunenud vastavalt peamistele liikumissuundadele.
