Sakala kõrgustik
Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2.
Kõrgeim tipp Sakala kõrgustikul on Härjassaare mägi - 146,8m (2015) arvestatuna Amsterdami nullist.
Kolmnurkse kujuga maastikurajoon, ulatudes Põhja-Lätist tipuga Navesti jõeni, piirneb läänes Soomaa, idas Võrtsjärve madaliku ja edelas Metsepole madalikuga.
Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate.
Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv).
Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune Tänassilma–Viljandi–Raudna ürgorg, sellega on ühinenud Õisu–Kõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad Loodi–Sinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg.
On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi (Eesti Entsüklopeedia).
Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas ehk Mägiste (Mäkiste) põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi (Metsepole madaliku piiril, Kilingi-Nõmmest idas), Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 50–55 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 60–70 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m-ni (Sürgaveres).
Ligi veerandi Sakala kõrgustikust hõlmavad kaitstavad alad, suurim neist on Loodi looduspark.
