Tõrva
Esimesed majad püstitati Tõrvas praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875-1892.
Tõrva muutus omaette haldusüksuseks 1.septembril 1921, kui asulale anti alevi õigused.
2.juulil 1926 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega, elanikkonna nõudmisel ja soovil, Tõrva alev linnaks.
Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillist 1937 anti Tõrvale suvituslinna staatus.
Tõrva linna omavalitsuse staatus Eesti Vabariigis kinnitati 30. jaanuaril 1992.
2017. aastal saab Tõrva linn uue keskväljaku - Mulgi kuurort!
Tõrva esimene maja oli kõrtsihoone Pärnu-Tartu ja Viljandi-Valga maantee ristumiskohal. Selle Patküla mõisale kuulunud ehitise kohta on teateid alates 1834. aastast. Algselt oli kõrts ehitatud puidust. Peale 1834. aasta põlengut hoone hävis ning asemele ehitati juba uus maakivist kõrtsihoone. Kõrtsikambrid asunud maja keskel, Valga-poolses otsas oli suur ruum hobuste tarvis. 19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsipidajaks hobupostijaama ülem ja Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus müüs ta kõrtsi läti ärimees Zakritsale. Pärast Teist maailmasõda olid kunagise kõrtsihoones aastaid einelaud ja tarbijate kooperatiivi kauplused. Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks.
Kokkuvõtvalt:
Tõrva linnamägi oli Lõuna-Sakalamaa tähtsaimaks keskuseks (11.-12 .sajandil)
Tõrva linn on saanud nime tõrva ajamisest, millega tegeles Tõnise nimeline mees
Tõrva kõrtsi kohta on teateid aastat 1834
1871. aastal alustas kohalik mõisnik von Stryk kruntide müümisega – esimesed elumajad püstitati aastatel 1875-1892
Tõrva sai alevi staatuse 1. septembril 1921
2. juulil 1926 andis Eesti Vabariigi valitsus Tõrvale linna õigused – linna nimedeks pakuti ka Tökatialev ja Pigilinn
1937. aastal anti linnale suvituslinna staatus!
Algselt oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aastal toimunud põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on Tõrva kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.
1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.
Asula kasv toimus paralleelselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste jaoks paigaks, kust nad said endale sulaseid ja karjaseid palgata ning kus regulaarselt peeti laatasid. 1890–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikuga.
1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme Laulu ja Mängu Seltsilt koguka raamatukogu – 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Hariduse Seltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme Kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril, 1909.
20.sajandi algul sai Tõrva asula ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Tõrvas oli sel ajal küll kaks algkooli (nn Linsi kool ja kirikukool), kuid tekkis vajadus keskõppeasutuse järele. Selle ellukutsumiseks asutati 1914.a. Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts. Selts otsustas 17.oktoobril 1917.a. omal jõul erakooli avada. Ajalehtede kaudu otsiti koolile juhatajat ja õpetajaid. 15.novembril 1917.a. avati pidulikult oma kool. Kooli õppekava muudeti nii, et kool sarnanes keskkooli algastmega. Peagi kasvas kool üle keskkooliks.
1920.aastal valiti kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes oma ametisoleku aja vältel suunas energiliselt kooli arengukäiku. Tänu temale leiti uue koolihoone jaoks looduslikult väga sobiv koht Õhne jõe ja Vanamõisa järve vahelisel alal. Uue koolihoone nurgakivi pandi 16.juulil 1922.a. 1922.aastal sai kool avaliku kooli õigused ja nimetati Tõrva Reaalgümnaasiumiks. 1924.aastal jõuti niikaugele, et õpilased võisid üürimajadest uude seitsme klassiruumiga koolimajja sisse kolida. 1924/25 õ.a. loodi koolis nii reaal- kui humanitaarharu ja kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Aastatel 1937-38 toimus koolimaja ulatuslik ümberehitus. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid.
Linna maastik on vahelduv – lavajat lainjat ala (4,8 km2) poolitab Õhne jõe lammorg. Tugevasti looklev jõgi on linna keskel vana veskitammiga (nüüd kasutab seda hüdroelektrijaam) üles paisutatud. Tõrva läänepiiril on osa Tikste maastikukaitsealast, seal voolab järsuveerulises Tikste ürgorus Pokardi ehk Tikste oja (ka sellel on väike paisjärv), mis suubub Õhne jõkke.
Linna lõunaserval, Õhne vasemal kaldal, kerkib loode–kagu-sihiline põlise parkmetsaga seljak (Tõrva Tantsumägi). Selle põhjaosas asuvad laululava ja peoplats, lõunaosas on Tõrva linnamägi. Tantsumäest loodes, Õhne jõkke suubuva oja kaldal, asub kaitsealune dendropark (0,86 ha), mis on rajatud 1960. aastatel vana kruusaaugu kohale.
Riiska (4 ha) ja Vanamõisa (2 ha; hüppetorniga supelrand) järve ääres on puhkealad. Vanamõisa järve ja Õhne jõe ääres asub Tõrva Gümnaasiumi park (15,4 ha; looduskaitse all), mille lõunapoolne osa on endine mõisapark, põhjapoolne parkmets. Kaitse all on ka Sõpruse park (1,5 ha) ja linna puhkepark (15,6 ha). Metsad ja pargid kokku katavad viiendiku linna pindalast. Linna piiridesse ulatuvad Helme jõe ja Õhne jõe hoiuala (Eesti Entsüklopeedia).
Tänavastiku põhitelgedeks on linna läbivad maanteed (Tartu, Valga ja Viljandi maantee) ning Veski tänav, mille ristmel asub muinsuskaitse alla võetud, tihedama hoonestusega linnasüda. Valdav osa Tõrvast on väikeelamutega aedlinn, millest erineb üksnes Valga maantee ääres Riiska järvest lõunas paiknev nn KEK-i linnaosa, kuhu omaaegne Valga Kolhooside Ehituskontor (KEK) rajas tootmishooned ja suured korterelamud. See linnaosa hõlmab umbes kümnendiku Tõrva pindalast, kuid seal asub peaaegu kolmandik tema elanikest.
Tõrva vanema arhitektuuri näidisena on huvipakkuvad kirik-kammersaal (ehitatud 1987–90 1905 valminud ja 1944 hävinud Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kiriku varemeist), kõrtsihoone (teateid aastast 1834, puidust hoone põles 1890, taastati samas kohas maakivist kõrtsihoonena) ja vennastekoguduse palvemaja, 20. sajandi I poolel ehitatud gümnaasiumihoone ja raekoda ning 1976 valminud Valga KEK-i peahoone (arhitekt Arvi Aasmaa).
