Karksi - Nuia
Karksi-Nuia linna ajalugu algab Nuia küla tekkimisega XIX sajandi teisel poolel Nuia kõrtsi juurde. Oma nime olevat kõrts seeläbi saanud, et kohalikud elanikud seal sagedasti tülitsenud ning nuiadki kanguseproovil käiku lasknud. Maanteede ristumiskohale – Nuia külla -kogunesid talude ääremailt käsi- ja põllutöölised ning rajasid asula.
Enne XX sajandi algust oli Nuias 20 elumaja ja umbes 80 elanikku. Alevik kuulus Karksi valla piiridesse. Sajandialguse Eesti Vabariigi ajal oli elanikke 600 ringis. Alevi elu oli perioodil 1961 - 1991 väga tihedalt seotud asula suurima ettevõtte - Nuia EPT - arenguga.
Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. 1999. aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald.
Linna piiresse jäävad ürgoru kirdeveerul asuvad Karksi ordulinnuse varemed ja Karksi Peetri kirik (ehitatud 1773–78), mille juurde kuulub von Lieveni perekonna kabel, õigeusu Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik (ehitatud 1868) asub linna loodeosas.
Huviväärsed on 20. sajandi alguses väikelinna peatänavast ja keskplatsist kujunenud äritsooni (ehitati nii ametihooneid kui elamuärihooneid) tüüpiline elamu-ärihoone nn Lõmpsi maja Pärnu ja Viljandi maantee nurgal, Muusikakooli hoone ja kalmistud. Arumäe kalmistu, vanim on Papi kalmistu (asutatud 1773) ja Rahumäe kalmistu (asutatud 1876). Papi ja Rahumäe kalmistutele nii nagu Arumäe kalmistule, on maetud kultuuriloos teenekaid ja tuntuid karksilasi. Kõik kolm kalmistut asuvad linna piirides.
Kristlik kirik on ajaloolises Karksi kihelkonnas tegutsenud alates 13. sajandist. Algselt asus katoliku kabel ordulinnuse pealinnuses. Peagi jäi lossis olev kabel väikseks ning lossi värava ette ehitati puukirik, mida nimetati „Peetri kirikuks". 16. saj levib Liivimaal usupuhastus ja Karksi kirikul on oma maa ja kirikumõis, mida „Papi – maaks" kutsutakse. Poola ajal toimus nn „vastureformatsioon", mille käigus põletati kirikumõisa hooned ja kiriku maa liideti Karksi lossi külge. Ametisse määrati katoliku preester Paul Bazarowsky. Rootslaste tulekuga kehtestas end aga taas luteriusukirik. Kuna kirikul enam kirikumõisat polnud, määrati Halliste õpetaja ühtlasi Karksi hingekarjaseks.
1773 leiti, et vana puukirik on väga kehvas olukorras ning otsustati uus kivikirik ehitada linnuse varemetele, kus oli juba olemas kaks kõlblikku müüri.
1778 valmib uus Karksi Peetri kirik.
1847 kutsuti Karksi köstriks Friedrich Saebelmann, samal aastal ehitati kirikusse ka orel.
19.saj lõpul märgati, et kiriku torn hakkab ülejäänud hoonest eemale kaldu vajuma, kuna torniosa oli ehitatud mäe nõlvale. Kiriku tornikiivri vahetamise ajal 1990-ndatel, mil toestati torn 6 meetriliste betoonvaiade abil, mõõdeti torni kaldeks 205 cm torni tipust mõõdetuna.
