Kuna aastatel 1587–1877 moodustasid Halliste ja Karksi kaksikkihelkonna ja veel 19. sajandilgi moodustasid need kultuurilooliselt ühtse ja vanapärase Lääne-Mulgi rühma, siis seetõttu käsitletakse kahe kihelkonna rahvarõivaid koos (Eesti rahvarõivad).
Halliste-Karksi rahvarõivad olid 19. sajandi keskpaiku Lõuna-Eesti üldise arhailisuse taustal silmatorkavalt vanamoelised. Siin esines palju rõivaosi, mis mujal Eestis juba haruldased, kuid mis läänepoolsetele mulkidele olid veel vägagi iseloomulikud: valge pearätt, villane (sõba) ja linane (linik) õlakate, kokkuõmblemata vaipseelik (villast nimetati samuti sõba/sõuke ja linast pallapool), arhailise taimornamendiga puusapõll (küllerätt), kitsas vöökirjakujuline geomeetriline sukakiri, väga arhailise lõikega särk (ame) ja viimasega lõikelt sarnanev pikk-kuub (vammus, särk) (Eesti rahvarõivad).

Kuidas siduda Halliste ja Karksi naise pearätti? Vaata õpetust siit!

Halliste-Karksi (Mulgi lääneosa) naiseülikond 19. sajandi keskpaiku paistis silma suure alalhoidlikkuse ja konservatiivsusega, erinedes sellega oma naaberkihelkondadest Viljandi- ja Pärnumaal. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes.

Halliste-Karksi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel: arhailine peenest linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokkuõmmeldud seelik,  pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad, pastlad.

Halliste-Karksi neiu kandis peenest linasest riidest särki, punast kokkuõmblemata vaipseelikut, vööd, puusapõlle, pealõnga, sukki ja jalanõudena pastlaid. 

Loe edasi