Rahvaluule ja rahvalaulud

Regilaul

Regilaulu andmebaas

Mulgimaa loitsud

Helme kihelkonna regilaulud

Karksi kihelkonna regilaulud

Halliste kihelkonna regilaulud

Paistu kihelkonna regilaulud

Tarvastu kihelkonna regilaulud

Karjatse laul rongale:
Mööda, valge linnuke'!
Ütle hääd, keela kurja
Kaitse ikka meie karja
Siit tuhka, majalt torrest,
Mööda, valge linnuke!

Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul.

Regilaulud oli töölaulud, tavandlaulud, kiigelaulud, hällilaulud, naljalaulud, mängulaulud..

Regilaulud on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste vana laulutava, mille vanust hinnatakse kahe kuni kolme aastatuhandega. Kohati vanemadki võivad olla lauludes säilinud mütoloogilised teemad ja lood, ulatudes selmoel regilaulu-eelsesse aega ning kajastades kasvõi kiviaja inimese maailmapilti.

Regilaulu vorm on lihtne. See on tavapäraselt neljajalgne värss, kus iga värsijalg koosneb rõhulisest ja rõhuta poolest. Luuleteoorias kutsutakse sellist värsijalga trohheuseks. Regivärssi kutsutakse seetõttu ka trohheiliseks tetrameetriks – vähemasti „ideaalset“ regivärssi. Asi on selles, et regilaul sellisena pole siiski kunagi olnud kirjakultuuri, vaid ikka omaaegse suulise kultuuri saadus. Ta on aastatuhandete jooksul kogu aeg natuke muutunud ja mitmesugune olnud.

Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.
Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.
Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt.