Jüripäev
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust.
Veel 19. sajandil telliti endale teenijad ja sulased sagedamini jüripäevast mihklipäevani ja selle tõttu oli sel päeval kolimist küllaga. Pärisorjuse päevil tähendas see, et kolisid talupojad, kellele mõis ütles koha üles. Talusulased ja -tüdrukud, samuti mõisamoonakad võisid sel päeval peremeest või mõisnikku vahetada.
Tarvastu 1925: Jüripäeval ehk jüripäeva ümber sündinuid lapsi öeldakse Jüri toonud olevat. Sarnaselt öeldakse mitte lastele, vaid enamasti suurtele tavalises jutuajamises. „Tal om Jürid lapse jätnud“ ehk „läinud Jürid jätsid talle lapse“.
Emmi Unt Helmest. Jüripäev oli väga tähtis päev. Sellel päeval kolisid need rentnikud teise kohta, kellel tärmin täis.
Mitme hobusega veeti oma asjad kas või teise valda. Loomi aeti lahtiselt, mõndasid talitati vankri küljes. Laatadel anti poistele ja tüdrukutele käsirahaks üks kroon, mille nood hea ja parema peale ära kulutasid.
Nende tööaeg oli esimesest maist mihlikpäevani. Enamus lapsi käis koolis, muist läks varem karja.
Ühenduses jüripäeva ja jürikuuga oli vanarahval palju põllusaagi- ja ilmaennustusi. Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. On jürikuu soe, tuleb külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on kaste maas, siis valmib rukis enne jaagupipäeva, s.o. enne 25. juulit. Kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi.
