Arhitektuur

Holstre vallamaja

Vallamaja paikneb Holstre külas suure Viljandi - Mustla tee ääres.

Holstre vallamaja ehitati 1780. aastatel (algselt Holstre mõisa valitsejamaja ja mõisaköök). 1865. aastast oli hoone valla rendil ja 1870. aasta paiku ostis Holstre vald selle riigilt ära. 1881. aastal tehti põhjalik ümberehitus, mille tegi ehitusmeister Jaan Tarinoff.

Hoone teenis omavalitsus- ja administra­tiivhoonena 1973. aastani.

Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga kõrge soklikorruse ja poolkelpkatusega suur kivihoone. Hoonel on sissepääsud mõlemas otsas, kus alumine uks viib soklikorrusele ja ülemine põhikorrusele. Hoone paremas otsas on põhikorruse ees silikaatkivist postidele toetuv rõdu ning vasakus otsas puidust palkon. Vallamaja mõõdud on 14 x 22,30 meetrit.

Holstre mõis oli riigimõis, mis anti Katarina II poolt Vene kindral Magnus Johan von Bergile Krimmi vallutamises osalemise eest tänutäheks rendile. Praegune vallamaja oli algselt kindrali köök (ehitatud vallavalitsuse andmetel kas 1766 või 1767, teistel andmetel 1780. aastatel). Hoone oli teistel andmetel ka valitseja- või teenijatemaja, kuid võis täita kõiki neid funktsioone. 1869. aastal läks riigimõis Holstre valla taluperemeeste kätte rendile. Vallavalitsus remontis hoone 1870. aastal ja see oli 1873. aastaks Balti Kroonumaade valitsuselt vallale päriseks ostetud. 1881. aastal teostati maja põhjalik ümberehitamine, mis läks maksma 3330 rbl, sellest meistri palk 1392 rbl.

Nõukogude ajal asus siin kuni 1973. aastani Holstre külanõukogu, samuti kasutas hoonet pikka aega raamatukogu. Hoone leidis kasutamist ka rahvamajana, sest vanast magasiaidast ümberehitatud rahvamaja oli kõle ja külm.

1990-92 paiknes vanas vallamajas Holstre kolhoosi kontor. Paistu vald taastas selle 1997. aastal kultuurikeskuseks ja seal asus ka baar, kuid see kõik suleti varsti.

Müüdi 2005 eraomandusse,