Ajalugu

Mats Erdellist - esimesest mõisahärra seisusesse tõusnud Eesti talupojast

Mats Erdell (1792–1847) oli esimene eestlasest pandimõisa valitseja. Mats suri 1847. aastal ja maeti Taagepera kalmistule ning tema mälestuseks on püstitatud kabel.

Matz sündis Merdi ja Tio (sedaviisi on nende nimed kirjas Karksi kiriku meetrikaraamatus) teise lapsena. Kui Friedrich Johann von Oettingen sai 1796. aastal pandipidajana (ostis üles eelmise omaniku võlad) oma kätte Taagepera mõisa, siis olid Pööglest sinna üle viidud 115 (või 150) talupoja hulgas ka Erdo Mert, Tio ja nende kolm last (Rosenberg, 2005).

Aarhiiviandmetel sündis Mats Erdell aga Pöögle mõisa Erdo talu noorperemehe Merti (1763–1820) ja selle naise, Puritse talu noorukese peretütre Tio teise lapsena. Matsi isa oli töökas ja hoolas peremees, kes pälvis sellisena ka mõisaomaniku major Friedrich Joachim von Oettingeni, eluaastad 1755–1839, soosingu (Rosenberg, 2005).

Kui F. von Oettingen sai 1796. aastal Helme kihelkonnas asunud Taagepera mõisa pandipidajaks, 1806. aga omanikuks, siis viis ta endaga sinna kaasa 115 hinge Pöögle talupoegi, nende hulgas ka Erdo Merti pere. Taagepera mõisa 1805. aasta revisjoni kirjelduses on Erdo Mert mõisa aidamees, 1811. aasta hingeloendis aga Sõnni talu peremees.

Mert oli algul mõisa aidamees, hiljem mõisast versta kaugusel oleva Sõnni talu peremees; 1816. aastal on peremehena kirjas juba Matz (Mats). Priinime Erdell (alul Ertel) sai pere arvatavasti 1819. aastal, ilmselt Matsi sünnitalu järgi.

Mats oli hakkaja mees ja teenis kena kopika 1812. aasta Isamaasõja ajal kroonuvoorides käies, hiljem aga äritses talupidamise kõrval teravilja ja linaga.

1813. aastal kosis Mats naabertalus kasvanud Kärdu (Kert), kellel sündis kolmeteistkümne aastaga neli poega ja kolm tütart.

1830. aasta paiku rentis Matz Erdell Tõrva külje all Patküla mõisa ja kolis perega sinna. Juba 1833. aasta alul sai ta pisut kõveral teel, nimelt Voltveti mõisniku von Stryki kui variisiku nimel, pandipidaja õigused mõne versta kaugusel paikneva Roobe mõisa kohta.

Tollal tohtis mõisaomanik olla ju vaid aadlitõugu inimene, muud kodanikud said selle õiguse alles 1866. aasta ukaasiga, mille järel Hans Erdell Roobe mõisa oma nimele kinnistas.

Roobe mõisat majandasid järgemisi Matsi pojad Martin, Hans ja Johann (Joachim Friedrich). Lõpuks jäi Roobe mõisnikuks Hans, sest Martin ostis Valga linna servale mõisakese ja kaks maja ning sai 1841. aastal linnakodaniku paberid.

Joachim Friedrich siirdus pärast mitme karjamõisa rentnikuks olemist ja pärismõisnikega tõsist tülitsemist Viljandisse ning omandas kolmanda gildi kaupmehe patendi.

Noorim poeg Vidrik (Friedrich Bernhard) lõpetas Pärnus gümnaasiumi (seal olid õppinud ka kaks tema venda) ja astus 1843. aasta sügisel Tartu ülikooli arstiteadust tudeerima.

Sõnni taluperemeheks-koduväiks tuli 1841. aastal Jaak Oja Abjast, kes selle talu hiljem ka päriseks ostis. Teised tütred pandi mehele saksa perekondadesse.

Mats pidas end üha eestlaseks, eelistas maakeelt ja kraakles mõisnikega: kihutas oma vankril nende tõldadega võidu ja ehitas Roobe teeristile hoopis suurema kõrtsi kui Jõgeveste mõisnik endale suutis.

Tema kohta on kirjutatud, et ta oli Taagepera mõisnikuga «alati vastuolus, aga mitte jämedas tülis». Oma sulaste ja teenijatüdrukutega käis ta nõudlikult, ent mitte karmilt ringi, nagu seda on teada ka poeg Hansu kohta.

1847. aasta detsembri alul suri Mats maovähki ja kaks päeva hiljem lahkus siit ilmast tiisikuse tagajärjel poeg Vidrik, nii et Taagepera kalmistule sängitati nad koos. Matsi naine Kert elas veel 11 aastat.

Järgmised Erdellid saksastusid, lõpuks ka Sõnnil, kus viimase peremehe, Matsi pojapoja Pauli poeg Hans pidas oma kahele pojale alghariduse andmiseks sakslasest koduõpetajat.

Päritolulegendi kujundamise kõrval oli eesti talupojasoost põlvnemise vastu ilmutatud põlgus tükati materiaalsetki laadi: 1910. aasta paiku põletas Roobe mõisa omaniku Hansu tütar Emmi oma vanaisa Matsi elusuuruse portree, sest saksa vaim ei sallinud eesti mehe pilti saksa kodus. Eesti Vabariigi päevil aga ilmnes Erdellidel mõningaid taas-eestistumise märke.

Erdellid asusid Saksamaale

1939. aasta sügisel asusid Erdellid in corpore ümber Saksamaale, õieti Poola lääneosas moodustatud Warthelandi, jõudes enne ärasõitu nii Sõnni kui Roobe vallasvara ja karja suuremalt jaolt ise realiseerida. Praegusajal elab XIX sajandi esimese eesti soost mõisniku, Mats Erdelli järglasi nii Saksamaal kui Kanadas, kuhu siirdusid pärast seiklus- ja riskirohkeid sõjapäevi nii Sõnni peremees Hans (1902—1994, Matsi pojapojapoeg) kui ka Roobe mõisa viimane omanik Hansu vend Erich.

Erdellide lugusid võime uues käsitluses lugeda kodu-uurija Hans Kalmu toimetatuna peatselt ilmuvas kogumikus «Taagepera sajandite tuules».

Rikkuse algus

Perekonnapärimuse järgi olevat Mats oma jõukusele aluse pannud Vene-Prantsuse sõja ajal hobustega kroonuvooris käies. Peamiseks sissetulekuallikaks oli arvatavasti siiski talupidamine ja edukas äriajamine vilja ning linadega.

1813. a paiku on Sõnni Mats abiellunud Abjast pärit Kertiga, kelle eluaastad 3.II 1793 kuni 4.XII 1858. Taagepera Sõnni talus sündisid ka nende lapsed. Pojad Märt 1815., Johan 1816., Hans 1819. ja Wridrik 1824. ning tütred Ann 1818., Kert 1820. ja Lena 1822. aastal.

Talurahva pärisorjusest vabastamise järel kandis ta nagu isagi kunagise Pöögle Erdo talu järgi tuletatud perekonnanime Erdel(l).

Mats Erdell on 1830. aastate algul pikemaks ajaks rendile saanud suurtükiväekapten R.O. Freytag von Loringhovenile kuulunud suure Patküla rüütlimõisa. Isa kõrval õppinud siin mõisapidamise kunsti ka pojad.

Mats Erdelli poegadest vanim, Martin Erdell (1815-1850) sai mõisarentnikust isa abiga kõige varem jalad alla. 19. detsembril 1840 on ta saanud 5700 hõberubla eest Valga linnas Moskva tänav 24 asunud puust elumaja ja selle juurde kuuluva Kapsta mõisakese omanikuks.

Suhteliselt palju jälgi on mitmesuguste kohtulugude tõttu endast jätnud Sõnni Matsi teine poeg, Johan, hilisem Viljandi 3. gildi kaupmees Joachim Friedrich Erdell. Nagu ilmneb 1848. aastal ühest kohtuasjast, oli Joachim Erdell 1837-1843 olnud Sangaste kihelkonnas Iigaste mõisa rentnik ning käis võlanõude pärast kohut pandiomanike Undritzatega.

Pärast Mats Erdelli surma Erdellid Patküla mõisat enam ei rentinud. Roobe aga jäi vaatamata juriidiliste omanike vahetumisele nende kätte pidada, kuni rüütlimõisate omamisõiguse vabaksandmise järel mõis 1867. a seaduslikult Mats Erdelli kolmanda poja Hansu (1819–1892) omaks sai. Viimane oli Liivimaa õuekohtu poolt Roobe pandiomanikuks kinnitatud küll juba 14. aprillil 1849, kusjuures mõisa pandileandjaks oli endine kihelkonnakohtunik Heinrich Franz Wilhelm von Stryk, pandisummaks 21 428 rubla 57 kopikat (Rosenberg, 2005).

Paul päris Roobe

Hans Erdellilt päris Roobe Tartu ülikoolis juurat õppinud poeg Paul, kelle omandusse läks 1898. a lastetuna surnud tädi Kert Oja testamendi järgi ka suur ja jõukas Sõnni talu. See oli Mats Erdelli tütre poolt, kes isalt 5500 ja emalt 1000 hõberubla päris, alles 1868. a Taagepera B. von Strykilt päriseks ostetud.

Eesti Vabariigi maareformi keerdkäikude kaudu, millega võõrandati ka Roobe rüütlimõis ja ühes sellega Sõnni talu, said viimase Erdellist mõisniku poegadest uuesti talunikud – Erich (1898–1975) Roobel ja Hans (1902–93) Sõnnil. Sealt viis saatus nad baltisakslastena 1940. aastal ümberasumise käigus Saksamaale. Viimane Sõnni peremees suri Kanadas sooviga matta ta põrm kodumaal esiisa kõrvale.

Kanada Alberta provintsis jätkab aga matsiliku visadusega põllumeheteed oma üle 1000 ha maaga ja ligi tuhandepealise veisekarjaga farmis tema vennapoeg ja viimase Roobe mõisniku pojapoeg Gerhard Erdell. Tema on sündinud 1930. aastal.