Abja laat
Veel XIX sajandi kolmandal veerandil asus praeguse Abja-Paluoja linna kohal ainult pikk kõrts, mille ees peatusid Tartumaalt Pärnu suunduvad linavoorid. Juba siis peeti Paluoja kõrtsi juures sügislaata.
See oli suurim Eesti kariloomade laat. Abja laadale sõitis kariloomade ülesostjaid Riiast, kes maksid nende eest kõrgemat hinda kui kohalikud lihunikud. Loomi toodi Apja mitte ainult Hallistest, vaid ka kaugemalt. Pärast laata aeti neid suurte karjadena Penuja kaudu Lätimaale.
Abja laat olli tõisel settembril. Sii olli kige suuremp laat siin `ümmer. `Sinna tulliv rahvast ma¦ilmast kokku. Siss es jää `kennig kodu. Karjalatse pidiv iki `saama minnä. Siss olli nendekodu¦`oidjadeg kimbun.
Tetti karaskid, kana tapeti ärä, viimätsid `valgid `siini tetti munapudru¦sen ja `võeti karbige laadale manu. Kanaliha ja karaski, saia, apulevä, mis kellekil olli. Laadal sai siss sugulisteg-`sõprug kokku, siss süüdi`vankre man.
Egä talult `viiti luum ja paar laadale. Kellä katest `üüse `minti juba ärä.
Karjapoiss läits `luume `järgi `aama.
Laadalt osteti Avinurme mete käest `sarju, tuurid, `sõklu, `tomne, räime`karpe, külimitte, maïte, `pange. Edimelt olli võinappu kah, viimäti es ole ämp.
Tidruku¦ss käü laadal. Me ka¦ss käü. Mugu olli laadapäe perel peris rii (prii, vaba). Abja laadas `mõsti ja `pöeti `lambid. (Ennemustitsel Mulgimaal, 2008, lk 212-213).
