Mulgimaa turismi planeerimiskava – ühiselt loodud tulevik
Mulgimaa turismi planeerimiskava on ühiselt loodud tulevikunägemus, mis sündis Eesti Maaülikooli loodusturismi magistriõppe raames. Magistriõppe eesmärk on koolitada spetsialiste, kes mõistavad turismi kui terviklikku nähtust – majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku tasakaalu hoidmise vahendit. Õppekava ühendab turismikorralduse, keskkonnateaduse, ruumilise planeerimise, kultuuripärandi ja hariduse valdkonnad, andes tudengitele laiapõhjalise arusaama, kuidas turismi arendada kestlikult ja kogukonda toetavalt.
Planeerimiskava koostati õppeaine Loodusturismi ja külastuse ruumiline planeerimine raames. Tööd juhendas Tarmo Pilving, PhD, Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli õppejõud. Tema juhendamisel koostasid kava üliõpilased Janar Jõesaar, Heidy Jänes, Siim Kaisel, Raina Kaus, Hilda-Liisa Kukin, Eve-Liis Kukk, Kaido Külasalu ja Erki Lubaso. Osalejad tulid väga erinevatest eluvaldkondadest, mis andis tööle erilise väärtuse: igaüks tõi kaasa oma kogemuse ja vaatenurga, aidates kujundada erapooletu ja faktipõhise analüüsi Mulgimaa turismipotentsiaalist.
Planeerimiskava ei esinda ühe sektori huve, vaid pakub tasakaalustatud ülevaadet piirkonna võimalustest. See näitab, kuidas objektiivne lähenemine ja kogukondlik koostöö võivad luua tulevikku vaatava turismimudeli, mis toetab ühtviisi Mulgimaa loodust, kultuuri ja ettevõtlust.
Kava koostamine toimus mitmes etapis. Kõigepealt kaardistati Mulgimaa loodus- ja kultuuriväärtused – metsad, järved, pärandmaastikud ja kaitsealad, mis moodustavad piirkonna tuuma. Seejärel analüüsiti külastajate ja ettevõtjate vajadusi, et mõista, millist turismi Mulgimaa suudab pakkuda ja kuidas seda targalt suunata. Töös sõnastati piirkonna visioon ja identiteet: Mulgimaa kui rahulik, looduslähedane ja kultuuritihe sihtkoht. Lõpuks koostati praktiline tegevusplaan, mis aitab seatud eesmärke ellu viia.
Kuigi Mulgimaa tugevused – looduslähedus, kultuuripärand ja kogukondlik aktiivsus – loovad turismile kindla aluse, seisab piirkond silmitsi mitmete väljakutsetega. Rahvastiku vähenemine ja noorte lahkumine piiravad tööjõu kättesaadavust ning takistavad uute teenuste arengut. Turismivõrgustik on mitmekesine, kuid killustunud, mistõttu vajab see paremat koordineerimist ja ühist brändi, et Mulgimaa paistaks külastajatele ühtse ja tugeva sihtkohana. Samuti on vaja investeerida taristusse, digilahendustesse ja turundusse, et külastajate liikumine ja info oleks sujuv ning kaasaegne.
Planeerimiskava näitab, et Viljandi, Mulgi ja Tõrva valdade koostöö võiks toimida kolmel tasandil. Strateegilisel tasandil võiks luua ühtse turismiarendusnõukogu, mis koordineerib piirkonna turundust, sündmusi ja investeeringuid. Praktilisel tasandil aitaksid ühiselt loodud turismipaketid ja marsruudid siduda eri valdade vaatamisväärsused ühtseks tervikuks. Digitaalsel tasandil looks ühtne veebiplatvorm ja andmebaas selge ja kättesaadava ülevaate kogu Mulgimaa turismiinfost. Selline koostöö aitaks vältida killustatust, tugevdada piirkonna konkurentsivõimet ja kujundada Mulgimaast ühtse,nähtava ja koostööl põhineva turismipiirkonna.
Turismi roll kohaliku elu säilitamisel ja majandusliku tulu loomisel
Turism ei ole Mulgimaa jaoks pelgalt külastajate vastuvõtmine – see on võimalus hoida elus kohalikku kultuuri, pärandit ja kogukonda. Turism aitab säilitada väikekohti, kus muidu võiks elu hääbuda: külastajad toovad piirkonda raha, mis toetab kohalikke ettevõtteid, teenuseid ja töökohti. Iga majutusasutus, talupood, giiditeenus või kultuuriüritus loob lisaväärtust, mis jääb piirkonda.
Turism annab kohalikele ettevõtjatele võimaluse teenida tulu oma oskuste ja identiteedi kaudu – pakkuda elamusi, mis on ehtsad, kohalikud ja juurdunud Mulgimaa kultuuris. Planeerimiskava üks eesmärke ongi, et võimalikult suur osa turismitulust jääks piirkonda, toetades kohalikke inimesi ja ettevõtteid. Turismil on potentsiaal käivitada uusi ettevõtteid, luua töökohti ja tuua piirkonda investeeringuid, mis aitavad säilitada Mulgimaa elujõulisust ka tulevikus. Turism võib olla Mulgimaa majanduslik mootor – mitte massiturismi kaudu, vaid kvaliteetse, identiteedikeskse ja kogukonda toetava lähenemise kaudu.
Tuleviku märksõna võiks olla võrgustik
Turist liigub erinevate majutuskohtade vahel kes teevad omavahel koostööd vahetades infot ja soovitusi. Kliimaturist- Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuumad suved tekitavad potentsiaalse turisti, kes soovib nautida põhjamaist suve. Karavani turism - liikuv turist kes soovib liikuda piirkonnas ringi, saada kvaliteetset toetust ja tuge karavanipargist. Karavaniturist on mobiilne ja liigub pikemal marsruudil ja siin on potentsiaali koostööle ka piiriüleselt näiteks läti turismiettevõtjatega läbi ühise turunduse ja võrgustikuga.
Kava esitlus Heimtali muuseumis
Valminud planeerimiskava esitleti Heimtali muuseumis 08.05.2026. Välja saadeti üle 50 kutse. Vaatamata laiale kutsutute ringile osales tutvustusel vaid viis inimest. See näitab, et
turismiarendus vajab veelgi teadlikumat kommunikatsiooni ja kogukonna kaasamist, et Mulgimaa potentsiaal jõuaks kõigi huvilisteni.
Kui keegi soovib kavaga tutvuda, saab seda teha kirjutades aadressile
kaido.kylasalu@gmail.com.
