UNESCO lisas mulgi pudru valmistamise ja söömise traditsioonid vaimse kultuuripärandi nimekirja
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ehk UNESCO vaimse pärandi komitee otsustas Paraguays toimuval istungil lisada inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja mulgi pudru söömise ja valmistamise.
„Vaimsel kultuuripärandil on oluline kogukondi ühendav roll, eriti rasketel aegadel. Vaimse pärandi nimekirja, mis aitab tutvustada meie erilisi kombeid, teadmisi ja oskusi laiale maailmale, saab esitada just neid nähtusi, mis on elavad, inimestele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Soovin palju õnne meie mulgi ja ukraina kogukondadele, kes on teinud suurt tööd, et need põlvest põlve edasi kantud ning tänaseni elujõulised tavad UNESCO üleilmsele autahvlile jõuaksid,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Mulgi puder on traditsiooniline lisanditega kartuli-tangu puder, mis on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja saanud piirkonna järgi nime. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli Mulgi pudru valmistamise komme levinud laialdasemalt üle kogu Eesti. Algupärasel retseptil põhineva pudru tegemiseks kasutatakse vaid kodumaist toorainet. Pudru valmistamise ja söömise traditsiooni antakse edasi peamiselt põlvest põlve läbi perekonna, kuid lisaks on Mulgi pudru õpituba lahutamatu osa mulgikeele õpetusest koolides ja huviringides ning igapäevane söök piirkonna asutustes ja rahvaüritustel.
Mulgi pudru nimekirja kandmiseks andsid oma toetuse sajad mulgi kogukonna liikmed ning mitmed piirkonna külaseltsid, koolid ja MTÜd.
Eesti ja Ukraina ühise taotluse alusel lisati inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ka põssanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioonid.
Juba varem on UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo ning Võromaa suitsusauna traditsioon. Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirjas on ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal.
