Uudised

Hõimlased tõid Mulgimaale elevust kirevate rahvariiete ja võimsa lauluga

13. juuni 2021 kell 12:25

11. ja 12. juunil võis siin-seal Mulgimaal näha värvikirevais rõivais ersasid ja mokšasid, kes mulkidest saatjatega ringi liikusid ja oma põneva keele ja võimsa lauluga kõikjal kohalike huvi äratasid. Sündmus oli osa Abja-Paluoja ja Mulgimaa soome-ugri kultuuripealinna aasta programmist.

Pildigalerii

Külalised saabusid reedel soome-ugri kultuuripealinna Abja-Paluojale, kus ajalooõpetaja Maile Kreevs tutvustas Abja muuseumi. Äsja avatud uue ekspositsiooni keskmes on soome-ugri kultuuripealinna aastaga seoses arhailised mustrid erinevatel esemetel. “Kreevs kõneles Abja-Paluojast nii kaasakiskuvalt, et üks mokša naine otsustas teha talle spontaanse kingi, andes jutustajale tänutäheks oma käe pealt võetud võru. See žest liigutas kõiki kohalviibijaid südamepõhjani. Neile üldse väga meeldib kinkida oma pärandit ja jutustada sinna juurde lugusid. Ka minul oli õnn saada sellest osa. Ersade juht Natalia Abrosimova kinkis mulle mustad pärlid, täites minu ammuse soovi. Nataliale kinkis need tema oma ema Mordvamaal,” kõneles Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg liigutavatest hetkedest.

Edasi sammuti uhkelt mööda Abja-Paluoja peatänavat Abja kultuurimajja. Külaliste hulgas oli ka Abrosimova abikaasa, kunstnik Stanislav Antipov, kelle näitust kultuurimajas koos vaadati. Kohalikud kultuurijuhid Laine Pedaja ja Lauri Sepp tutvustasid mulkide kultuurielu ja ersalased esitasid ühe võimsa laulu.

Seejärel mindi tutvuma kohaliku omavalitsuse tööga. Mulgi vallavalitsuses võttis hõimlasi vastu vallasekretär Milja Janson. Mulgi Ukuvaka eestvedaja Piret Leskova näitas kohalike naiste käsitööd ja tutvustas mulgi mustreid. Abja päevakeskuses laulsid külalised tervituslaulu ja ära minnes lahkumislaulu, tutvustasid kaasa võetud esmeid, rõivaid ja rahvakombeid. Kooti ühiselt hõimuvaipa ja ikka jälle lauldi ersakeelseid laule. Õhtu lõppes Abja spordi- ja tervisekeskuses veemõnude nautimise ja ühise õhtusöögiga Mulgi kõrtsis.

Laupäev möödus koos võõrustajatega Tõrva vallas. Ekskursioon algas Barclay de Tolly mausoleumi juurest. Veel väisati suvituslinna Tõrvat ja külastati Helme koopaid. “Taagepera loss ja Taagepera Jaani kirik koos surnuaia ja Mats Erdelli kabeliga pakkus ersadele palju elamusi. Neile meeldis väga meie Mulgimaa loodus ja kultuur. Külalised kuulasid põnevusega meie piirkonna legend, mida me rääkisime hulga. Lõunaks said nad Mulgi putru ja Mulgi korpi, mis neile väga maitses,” kirjeldas Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Leana Liivson, kes külalistega kogu päeva kaasas käis.  

Kahepäevase külaskäigu kulminatsiooniks kujunes hõimurahvaste ersade, mokšade ja mulkide kohtumine ja kontsert Ala rahvamajas. Mulgikeelsete tervitussõnadega avas kontserdiõhtu soome-ugri sümbollinnu Tsirgu ema Alli Laande. Ta avaldas heameelt hõimurahvaste ühise ettevõtmise üle ja tutvustas sümbollinnu Tsirgu tähendust. Sõna sai ka Mulgi vanem Arvo Maling, kes rõhutas hõimurahvaste ühtehoidmise tähtsust ja arvas, et koos tegutsedes, kogemusi vahetades ja üksteist innustades on lihtsam oma keelt ja kultuuri hoida.

Kontserdi esimeses osas astusid üles Tõrva valla isetegevuskollektiivid: rahvamuusikaansambel Kirime, segarahvatantsurühm Jandali, naisrühm Lys ja naisansambel Hermes. Kõik esinejad olid rahvarõivais, mängiti rahvapille ja kõlas mulgi muusika.

Ersade poolt astus üles folkloorirühm Kilejne ehk Kaseke. See on Eestis tegutsev ersade-mokšade rahvamuusikaansambel, mis tegutseb ersade ühingu Sjatko juures juba aastast 2010. Ühingu juht Natalia Abrosimova rääkis ansamblit tutvustades, et sattus Eestisse juba enam kui 20 aastat tagasi hõimurahvaste programmi kaudu, lõpetas Tallinnas ülikooli ja kohtus siin oma kunstnikust abikaasa Stanislav Antipoviga, kes on udmurt. “Ma ei tegele ainult folklooriansambliga. Koos abikaasaga tegeleme soome-ugri rahvaste tutvustamise ja propageerimisega laiemalt,” rääkis Abrasimova.

Ansambel esitas mitu omakeelset laulu, mille sisu mulkidele lühidalt ka eesti keeles tutvustati. Nelja naise hääl kõlas võimsalt ja tekitas maagilise tunde. Lisaks laulule köitsid tähelepanu ka hõimlaste kirevad rahvariided.

Lisaks muusikalistele etteastetele oli külalistel kaasas väike näitus, kus sai tutvuda ersade ja mokšade tikandite, suveniiride, rahvariiete ning udmurdi käsitööga. Heal meelel näitasid hõimlased oma kultuuris olulisi sümboleid ja mustreid ning paljatasid oma kultuurist.

Ala rahvamajja oli üles seatud ka soome-ugri kultuuripealinna fotosein, mille taustal paljud soovisid koos külalistega pilti teha.

Kontserti ja külastuse teist päeva aitasid korraldada Mulgi Kultuuri Instituut, soome-ugri kultuuripealinn Abja-paluoja, Ala külaselts ja Tõrva vald. Kauni peolaua valmistas Mulgimaa Kogukonnaköök.