Uudised

MULGIMAA on rikkaliku ajaloo ja kultuuriga piirkond, mida iseloomustavad traditsioonide hoidmine, kuid ka uue ja põnevaga katsetamine ning innovaatilisus. Mulgimaalaste rikkus sai omal ajal alguse linakasvatusest ning põllumajanduse ja toiduga seonduv on olnud piirkonna arengu oluliseks nurgakiviks.

Millised on Mulgimaa toiduvaldkonna võimalused praegusajal ja milliseid väljakutseid pakub meile kiiresti muutuv maailm? Need on võtmetähtsusega küsimused. Kas aastal 2050 räägitakse Mulgimaast kui Eesti Toscanast või püsime märkamatuna põllumajandus- ja toidusektori keskmike hulgas, on Mulgimaa inimeste teha.

Praegu on Mulgimaa tunnustatud toidupiirkond ja pärjatud ka tiitliga Eesti toidupiirkond 2023. Mulgimaal on hulk omanimelisi toite: Mulgi puder, Mulgi kapsad, Mulgi korp ja Mulgi kama. Neist ehk kõige tuntum on Mulgi puder, mis on seakõrnetega kartuli-tangupuder ja mille valmistamise komme on levinud üle kogu Eesti. Eesti on esitanud Mulgi pudru valmistamise ja söömise Mulgimaal UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse ­UNESCO-s 2024. aasta lõpus.

Mulgimaa söök on läbi ajaloo koosnenud traditsioonilistest puhastest maitsetest. Oluline roll toidulaual on kodumaal kasvatatud kartulil, kapsal ja teraviljal, kuid sealt ei puudu ka liha ja kala. Tänapäeval segavad Mulgimaa kokad traditsiooniliste maitsete hulka ka uusi mekke – katsetavad ja segavad omavahel uut ja vana. Piirkonna toidutootjate ja nende toodanguga käis augustikuus tutvumas Eesti peakokkade ühendus ning see võib aidata Mulgi toiduainetel ja toitudel restoranimenüüdesse jõuda.

MULGIMAA on ajalooliselt olnud ka Eesti aiandusteadmiste süda. Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituut rajati Polli 1945. aastal. Koha valikul oli muu hulgas argumendiks puuviljanduseks sobilik mullastik ja kliima.

Olulised olid ka varasemad teadmised. Juba alates 1920. aastast tegutses Polli mõisas Polli põllutöökool ning 1929. aastal avati seal ka aianduse eriklass. Riikliku instituudi loomisel hakati Polli kokku koguma Eestis kasvatamiseks sobivaid ning pärast 1939. aasta ekstreemselt külma talve säilinud marjade ja puuviljade sorte ja aretisi. Selle kollektsiooni hoidmise ja arendamisega tegeleb Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus seniajani ning kollektsioonis on ligi 900 erinevat säilikut.

Lisaks alustati riiklikku marjade ja puuviljade sordiaretusprogrammi ning seegi töö jätkub tänaseni. Pollis on aegade jooksul aretatud 116 puuvilja- ja marjasorti. Neist viimase aja tuntumad on kindlasti pirn «Pepi», õun «Krista» ja must sõstar «Karri». Uued ja meil kasvatamiseks hästi sobivad musta sõstra sordid on «Mairi» ja «Asker» ning roheliseviljaline «Alli». Marju ja puuvilju säilitatakse ning jätkatakse säilivusuurin­guid 2008. aastal rajatud circa 50 tonni toorainet mahutavas sügavkülmikus ja neljas jahekambris.

Sordiaretuse ja geneetilise ressursi säilitamise kõrval on kogu aeg uuritud kasvatustehnoloogiaid ja töötlemisvõimalusi. Ennekõike on olnud fookuses, milleks mingi sort kõige paremini sobib. Aastal 2009 rajati äsja rekonstrueeritud õunahoidla hoonesse nüüdisaegne puuviljade ja marjade töötlemise keskus, kus käib oma toorainet mahladeks, püreedeks või kuivatatud toodeteks töötlemas ettevõtjaid üle Eesti. Taimse tooraine täieliku väärindamise uuringud ja tootearenduskoostöö ettevõtjatega käivitusid pärast teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse nüüdisaegsete tehnoloogia- ja analüüsilaborite valmimist 2015. aastal.

MILLISED ON Mulgimaa tulevikuvõimalused?

Kui vaatame suurt pilti, peame tõdema, et toiduvajadus maailmas suureneb märkimisväärselt. Eestis on põllumajandus- ja toidusektoris hõivatud circa neli protsenti töötajatest, samas on need sektorid igapäevase toidujulgeoleku tagajana Eestile strateegiliselt tähtsad. Riigi toidujulgeoleku kontekstis on olukord piisavalt hea teravilja ja piima koha pealt, kuid võiks parem olla puu- ja köögivilja ning liha ja munade tootmise vallas.

Puu- ja köögivilja tootmist soosib ka turuolukord: kuigi õuna- ja pirnikasvatus Eestis üha suureneb, ei suuda tootjad ikka veel tarbijaid kodumaiste puuviljade ja marjadega piisavalt varustada.

Kõigest sellest tulenevalt on Mulgimaal head võimalused anda oma panus nii toidujulgeoleku kui ka toidulaua rikkalikkuse tagamisse. Mulgimaal on olemas piisav maa- ja veeressurss, laialdaste teadmistega põllumehed ja toidutootjad. Konkurentsivõime kasvatamisel on olulise tähtsusega Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus. Äriküsimustes on inimestele ja ettevõtetele toeks Viljandimaa arenduskeskus, Kesk-Eesti ettevõtlus­inkubaator ja Mulgimaa arenduskoda.

Teadustöö võimaluste eduka rakendamise ühe näitena saame tuua piirkonna ettevõtte ­Shroomwell, kelle seenetooted aitavad tugevdada tervist ja leiavad tunnustust üle maailma. Kuidas kohaliku kompetentsikeskuse ja arenduskeskuste võimalusi paremini ära kasutada, on tähtis küsimus kõikidele toidutootjatele ja -valmistajatele.

Mida täpsemalt tulevikusuundumuste vallas ette võtta, arutame üheskoos 5. detsembril Karksi-Nuia kultuurikeskuses toiduvaldkonna koostöö ja inspiratsioonipäeval või siis seminaril «Mulgimaa Toscana». Selle tasuta seminari eesmärk on nõustada ja innustada üksikisikuid ning ettevõtjaid luuviljaliste, õunviljaliste ja marjakultuuride kasvatamisel, samuti saaduste töötlemisel ja väärindamisel. Käsitlusele tuleb ka tootearendusega, turundamisega, äri valdkonna nõustamise, tugiteenuste ja toidujulgeolekuga seonduv.

Teades, et juba ajalooliselt on mulke iseloomustatud kui suure vabadusearmastuse, rahvustunde ja haridusjanuga, iseseisva mõtlemisega inimesi, on üheselt selge, et Mulgimaa Toscana on suund, mille poole liikuda.

Kirjutatud koostöös Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Piia Pääsoga.