Kas mardihani on juba ahjus?
Mulgimaal on uhked söögitraditisoonid, sellest ka meie tunnuslause: Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun.
Eriti tähtsad olid söögid erinevatel rahvakalendri pühadel. Käes on santimise aeg ning täna on mardipäev. Siin-seal käiakse santimas ja Mulgimaa Karksi ning Halliste kandi mardipäeva tradistioon on isegi Eesti vaimse vultuuripärandi nimistusse kantud. Vanasti nende päevadega kaasas käinud söögitraditsioonid on aga kadumas.
Miks Mardipäev?
Mardipäeva peetakse Kesk-Euroopas püha Martini surmapäeva järgi 11. novembril. Põhjamaades ja Eestis on see traditsioon nihkunud 10. novembrile, mis on usumees Martin Lutheri sünnipäev. Ennemuiste tähistas see sügisene tava põllutööde lõppu, sel päeval vallandati sulased, söödi hane ning tuletati meelde head ja vaga Tours’i piiskoppi Martinit.
Mida siis söödi mardipäeval?
Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast.
Miks just hani?
Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Hane on kujutatud piiskop Martinuse kõrval pühapiltidel, sest legendi järgi oli ühe tema jutluse ajal sekkunud korduvalt oma kaagatamisega hani. Piiskop lõpetanud jutluse, esitanud tellimuse, mille järel talle serveeritud ninakas hani praena.
Teise legendi järgi peitnud ta end piiskopiametisse valimise eest, kuid hani reetnud ta asupaiga. Martin oli tagasihoidlik ja vaga mees ning ei pidanud end piiskopiks saamise vääriliseks. Selleks peitis ta end haneaedikusse ära, kuid haned andsid ta oma kisaga välja.
Ajaloolaste versiooni järgi aga algas 11. novembril jõuludele eelnev neljakümnepäevane paastuaeg. Vanasti peeti paastuaja reeglitest tõsisemalt kinni kui tänapäeval. Rasvased toidud ei ole paastu ajal lubatud, nuumatud haned pole ka mingi paastutoit. Lautades tuli teha korralik “suurpuhastus”. Puudusid külmikud ja kõik, mida säilitada ei saanud, pidi kohe ära tarbima. Seega korraldati enne algavat paastuaega üks suurem söömine, mille kõrvale joodi ohtralt äsjavalminud noorveini.
Hane on peetud veel haldja kehastuseks ja pühaks linnuks.
Just nüüd olekski hea aeg üks rasvane (mardi)hani ahju panna!
Mõned mardipäeva retseptid:
https://tartu.postimees.ee/1835117/krobe-faasan-mardihane-asemel
https://www.ohtuleht.ee/toidutare/933492/mardihani-apelsinidega
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/67042094/retseptid-isadele-ja-martidele-meeleheaks
Teksti allikad:
https://rahvakultuur.ee/2020/03/19/mardi-ja-kadripaev-karksi-ja-halliste-khk/
https://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php
https://edasi.org/159840/kristel-randruut-meie-unustatud-mardihani/
.png)
