Loodi Püstmäe lehisepuistu
Aadress: Loodi küla Viljandi vald
Loodi lehisepuistu matkarada (0,5 km) j
Lehisepuistu kasvab 0,5 ha suurusel alal ning on üks Eesti vanimaid euroopa lehise (Larix decidua) puistuid. Kõrgeim puu on 43,2 m ja suurima puu läbimõõt on 92 cm.
Puistu on rajatud 1820. aastal Loodi mõisniku von Bocki poolt külvi teel. Künkal asub mõisniku
perekonna hauaplats.
See on üks kõige parema kasvuga euroopa lehise puistu Eestis. Bernhard Tuiskvere-Tiismanni (1936) andmeil on puistu 1820. a. rajanud tolleaegne Loodi mõisa omanik Heinrich August v. Bock. Seeme pärines Saksamaalt Harzist.
Kuna euroopa lehise looduslik areaal teatavasti Harzi mägedesse ei ulatu, siis oli seeme kogutud seal kultiveeritud lehistelt. Puistu on rajatud külvi teel endisele põllumaale, kusjuures on tegemist väga viljaka kasvukohaga. Reljeef langeb lääne ja edela poole. Kõige kõrgemad lehised kasvavad seljaku harjal. Alusmetsas leidub sarapuud, kuslapuud, toomingat, magesõstart, lodjapuud. Alustaimestikus on naat, seljarohi, jänesekapsas, metspipar, koldnõges, metsmaasikas, metstähthein, vaarikas, osjad, sõnajalad. Järelkasvus võib näha üksikuid vahtraid, saari ja tammi. Reljeefi madalamas osas kasvab puistu II rindes vahtra ja pihlaka kõrval veel pärn ning jalakas. Bernhard Tuiskvere- Tiismanni (1936) andmeil oli 112- aastase puistu keskmine kõrgus 34 m, rinnasdiameeter 40 cm, puude arv hektaril 550 ja tagavara 1100 tm/ha. D. Girgidovi (1951) järgi oli lehiste keskmine kõrgus 33,1 m, keskmine diameeter 45,7 cm ja tagavara 1128 tm/ha. Harri Pavese (1963) mõõtmise järgi oli 142-aastase puistu I rinde keskmine kõrgus 37,5 m, keskmine diameeter 44,3 cm, puude arv 525 ja tagavara 1433 tm/ha (standardtabelite järgi).
Kõige jämedama lehise rinnasdiameeter oli 94 cm, suurimaks kõrguseks mõõdeti Blume–Leissi kõrgusemõõtjaga 44 m. Hendrik Relve (2000) andmeil oli selles puistus teodoliidiga mõõdetud lehise suurim kõrgus 43 m. Puistu seisund on üldjoontes hea. Enamik puid on sirged ja hästi laasunud. Lehiste võrad on üsna väikesed, seetõttu vajaks puistu harvendamist. Puistu ümbruses leidub ka lehise looduslikku uuendust.
Nagu toodud andmeist selgub, on viimase neljakümne aasta jooksul puude arv puistus märgatavalt vähenenud. Seetõttu pole ka tagavara oluliselt suurenenud. Küll on aga suurenenud puistu keskmine kõrgus ja rinnasdiameeter. Loodetavasti püsib see unikaalne lehisepuistu veel mitu aastakümmet (Eesti Mets).
