Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.
Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda).
Või siis: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine (Tiiu Jaago, 1999).
Rahvaluule mõiste kujunemisest annab ülevaate Tiiu Jaago ajakirjas Mäetagused 1999.
Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände (vikipeedia).
Perifeeriais on materjal unikaalsem, sisemaal stereotüüpsem, Eesti geograafilise keskme ümbruses kõige stereotüüpsem; lõunaeesti materjal on läbilõhki unikaalsem kui põhjaeesti oma. Teisiti öeldes, lõunaeesti ja (teiste) perifeersete alade ainel on selge spetsiifika, põhjaeesti (eriti Kesk-Eesti) ainel spetsiifikat pole: on palju ütlusi, mis on tuntud ainult Lõuna-Eestis, ja väga vähe selliseid, mis on
tuntud ainult Kesk-Eestis (Arvo Krikmann, 1997; lk 121)
Sakala nr 67, 15. juuni 1936 Viljandimaa rahvaluule rohkuse poolest Eestis esimesel kohal
Suurlaulikud Epp Vasar, Purtsi Rõõt ja Puru Liisu - Anton Suurkask rahvaluule suurkogujaid.
Rahwaluule ainete rohkuse poolest on Wiljandimaa Eestis esimesel kohal. Siit on juba 19. sajandi keskpaigu Õpetatud Eesti Seltsile rahwalaule Th. Dreper Põltsamaalt, Lagos Tai-, toas tust ja Mühlenthal Pilistwerest.
Esimese tähtsama eestlasest korjajana mainitagu siin keeleteadlast dr. M. W e s k e t, kelle awastatud on Paistu kihelkonnast, Loodi wallast põlwnew suurim eesti rahwalaulik Epp Wasar. Pikema aja jooksul on Epp Wasar laulnud 700 rahwalaulu ehk 15.000 regiwärssi.
Leelu rõhkuselt on Epp Wasara ületanud waid kaks setu rahwalaulikut, kes omab Hurda kogus ligi 30.000 regiwärssi, ja Marie Küte, kel Sommeri kogus 80.000 rida, seega ümmarguselt neli „Kalewipocga".
Kuulsamaid Wiljandimaa rahwalaulikuid on weel Liisu Mägi, rahwasuus Puru Liisu, kes ka on pärit Paistust.
Ta on laulnud J. Sakkeusele, J. Aawitule ja dr. O. Looritsale ning prof. W. Andersonile iile: 20g runo ehk 7800 regiwärssi.
Kihelkondade järgi oli tähtsamad korjajad järgmised:
H e lmest K. Ruut, A. Wahlberg, J. Einer, P. Einer, K. Gross, I. Nieländer, J. Soots, J. Kaalep; Tarwastust J. Ungerson, J. Wiira, A. Rennit, Feldfebel (warjunimi), J. Sikk, J. Trull, A. Rull, H. Kosesson, J. Kala, A. Jakobson;
Paistust J. Reewits, J. Leppik, J. Adamson, J. Ainson, H. Ainson, P. Ruubel, H. Henno, K. Lepik, E. Torim, H. Lensin, J. P. Sõggel, L. Wichwelin.
J. Hurda korjanduses tuli Wiljandi kihelkond üle Eesti esimesele ja Tarwastu teisele kohale. Nim. oli J. Hurda kogus 1896. et. Wiljandi kihelkonnast 128 ja Tarwastust 92 saadetist.
Wiljandimaalasil ei puudunud isegi oma algatus. Nii korraldasid kolm Paistu tüdrukut Anna Pruude n, Liisa Wichwelin ja Liisa Lepik täiesti omal algatusel näitemüügi wanawara trükkimise häaks, mille puhas ülejääk 13 rubla edasi toimetati dr. J. Hurdale. Kõrwuti dr. J. Hurdaga tuleks mainida rahwaluule teist suurkogujat prof. M. J. E i s e - ni t, kuigi tema talletatud ainestikku on wähcm wõrreldes J. Hurda Wiljandimaalt saadud rahwaluulega.
Prof. Eisen kasutas osalt samu korrespondents, kes Hurdalegi rahwaluulet saatnud. Pääle nende oli prof. Eisenil ka oma kaastöölisi, kellest tähtsamad:
Tarwastust J. Sein, J. Wain, J. Kuusk, J. Pausk, A. Prants, J. Müür, P. A. Meiel;
Paistust A. Johanson, M. Kalep;
Eiseni kogu erineb Hurda omast sellepoolest, et siin korjamisel ei ole nii suurt tähelepanu pöördud rahwalauludele, kui just rahwajuttudele ühenduses Kalevipoja sisu uurimisega * Suuremat tähelepanu rahwalauludele pöördi taas dr. O. Kallase juhtimisel 12 aastat kestnud Eesti üliõpilaste! Seltsi poolt rahwawiiside kogumisel. Wiljandimaalt saadi sellesse kogusse rahwaluulet kokku 2972 punkti. Kõige enam on saadud sel korjandusel rahwalaule Paistust, üle 409 laulu, lõige wähem aga Kõpust. Rahwawiise pole aga wiimasest kihelkonnast üldse mitte saadud. Tähtsamaid korjajaid olid selles kogus: Helmest M. Siipsen, J. Müür; Tarwast u s t P. Reisik, A. Lattik, J. Tuul; Paistust E. Depmann, J. Ilus, P. Kurg, H. Lepik, W. Rosenstrauch; Wiljandist T. Leppik, M. Kraut.
Teise suurema erilaadilise rahwaluule kogu moodustawad prös. W. Andersoni koolide ! kaudu hangitud lastelaulud. Wiljandimaalt on ! sellesse kogusse saadetud 8399 lastelaulu, 168 | salakeelt, 34 mõistatust, 48 juttu, 14 usukommet jne. Tähtsamatest saatjatest wõiks nimetada: Helmest H. Adamson. E. Päss, A. Haas, i Koo mägi, L. Reisenbuk, A. Umbleja; Tarwastust E. Kinger, J. Toiss, J. Jlisson; Paistust D. Siilats, M. Saar, M. Siilats; Wiljandist A. Okelmann, M. Warik, J.
Pihlak, A, Kisla, P. Adamson, H. Suits;
Hilisemal järelkorjamisel on toonud hulga aineid 1921 a. dr. O. Loor i t s Wiljandist, Kõpust ja Paistust, Puru Liisult üksi 169 laulu ehk 4068 Märssi;
Praeguste andmete järgi on kogutud rahwaluule rohkuselt Tarwastu kihelkond Eestis esimesel ja Wiljandi kolmandal kohal.
Lõuna-Wiljandimaa, st Paistu, Tarwastu ja Helme rahwaluule repertuaar suuris piires ei erine Pärnumaa Karksi, Halliste ja idapoolse Saarde kihelkonnast, moodustades rahwaluules nn Mulgi lauluala. Siia on tunginud mõningaid läti laene nii sõnastuse kui motiiwistiku alalt.
Siinjuures wõib weel mainida, et wiiside poolest on Põhja-Wiljandimaa laulud kurwatoonilisemad (minoorsed), kuna Lõuna-Wiljandimaal on rõõmsatoonllised (madzhoorsed) meloodiad kaugelt ülekaalus
. Eriti rohkesti esineb Mulgimaal eepilistest lauludest, näit. „Hani kadunud". «Salme neiu", „Uppunud wend", „Härjad murtud", ..Nuttetv tamm", «Kuldnaine", „Ori taewas", «Härja otsimine", «Imetegija» ja „Müüduj> neiu".
Tähtpäewalistest lauludest esinewad suuremal arwul mardid ja kadrilaulud. Suurima rühma Wiljandimaa rahwalaulude repertuaaris moodustab töö-, nalja-, ja pilke» ning pulmalaulude sari.
Ülevaate koostas Kaja Allilender
