Jaan Hünerson
Jaan Hünerson sündis 04.02.1882 Karksi vallas Mäeküla Viira talus, suri 5. VI 1942 Sverdlovski oblastis.
Hünerson oli agronoom, mitmekordne minister ja põllumajandusõppejõud, ajakirjanik ning Tartu Ülikooli audoktor.
Sai alghariduse Kukekese külakoolis 1894, õppis Karksi kihelkonnakoolis 1894-1897, hiljem Tartu reaalkoolis 1898-1903.
Õppis 1898 Soomes Harju põllutöökoolis, 1906–07 Königsbergi ülikoolis, 1907–12 Bonnis Poppelsdorfi põllumajandusakadeemias, Rootsis jm. Osales vabatahtlikuna Vene-Jaapani sõjas.
Töötas 1904–06 (vaheajaga) Postimehe toimetuses, oli 1911–14 Põllutöölehe toimetuse liige ja 1914–18 toimetaja ning 1912–18 ühtlasi Tartus ja Vahil põllumajandusõppejõud.
1919–39 Põllumehe toimetaja, 1920–27 Kaja toimetuse liige.
1927–28 oli siseminister, 1929–31 ja 1932 haridus- ja sotsiaalminister, 1931–32 esialgu sise- ja kohtuminister, hiljem põllutööminister. 1933–36 Põllutöökoja direktor, 1937–40 Riigi Viljasalve direktor. Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige.
Kuulus mitmesuguste põllumajanduslike keskseltside ja ühingute (Eesti Põllumeeste Keskselts, Estonia) juhatustesse. Osales Eesti delegatsioonis rahvusvahelistel põllumajandus- ja majanduskonverentsidel (Genfis, Bernis, Varssavis jm). Tal oli suuri teeneid maanaiste ja -noorte koondamises.
Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, lasti Severouralski vangilaagris maha.
