2022

Ajaleht Üitsainus Mulgimaa


Ajalehe eesmärk on hoida Mulgimaa inimeste ühist inforuumi, tutvustada ja hoida elus Mulgi murret ning innustada inimesi seda igapäevaselt kasutama. Näidata ja esile tuua Mulgimaa murrakute erinevusi, avaldades tekste erinevates murrakutes. Ajaleht on tähtis Mulgimaa uudiste ja sündmuste edastaja. Kui sageli piirdub inimeste teaberuum oma maakonnas toimuvaga, siis mulgikeelne leht tutvustab Valgamaa mulkidele ka Viljandimaa mulkide tegemisi ja vastupidi. Leht ilmub alates 2020. aasta sügisest kolme Mulgimaa omavalitsuse vallalehtede vahel vahelehena. Tänu sellele muudatusele sai teoks toimetuse ammune unistus – mulgikeelne leht on nüüd läbinisti värviline nagu kõik teised kaasaegsed ajalehed. Lehe kujundus ja stiil jäid samaks, tiraaž on kokku umbes 11 000.

Lehte toimetab mulgi kultuuri ja keele spetsialist Kristi Ilves.

Lehe väljaandmist toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

"Mulgi aabitsa" helindamine ja digitaliseerimine

Projekti eesmärk on helindada ja digitaliseerida Kristi Ilvese ja Alli Laande koostatud ning 2016. aastal Mulgi Kultuuri Instituudi poolt välja antud “Mulgi aabits" (täielik pealkiri "Mulgi aabits. Mütäs Mati luu") ning muuta mulgi keele õppimine nii kirjas kui kõnes kättesaadavamaks laiemale avalikkusele ja igas eas huvilistele. Lühidalt - luua mulgikeelse e-aabitsa näol digitaalne ja helindatud mulgi keele õppevara.

Projektijuht on Liisa Taul.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

Mulgi uudised ERRis ja ajalehes Sakala

Mulgimaa sündmuste, igapäevaelu ja huvitavate inimeste tutvustamine üleriigilises ja maakonna meedias. Mulgimaa, kohalike sündmuste kajastamine mulgi keeles võimalikult laiale sihtgrupile üle Eesti ja veebi teel ka üle maailma. Mulgi keele elavas kasutuses hoidmine.

Mulgi uudised on eetris jaanuarist detsembrini 2022 iga nädal teisipäeviti 18.45 ERRi Vikerraadios, v.a suvekuud ja jõuluprogramm. Riigipühadel on samuti eriprogramm. Kokku on 2022. aastal eeldatavasti eetris 38 saadet. Ajalehes Sakala on mulgikeelsed uudised kaks korda kuus, tavaliselt kolmapäeviti v.a suvel, rubriik ilmub 18 korda aastas.

Uudiste ja artiklite toimetaja Kristi Ilves.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

Mulgimaa laste 26. pärimuspäev

Projekti eesmärk on lastele mulgikeelsete laulude ja laulumängude ning pärimuspillide tutvustamise abil õpetada mulgi keelt ja pärandkultuuri. Lastele tutvustatakse erinevaid kandleid, selleks kutsutakse külla Karksi-Nuia muusikakooli lapsed koos õpetajaga, kes tutvustavad erinevaid kandleid. Kõikide lasteaia muusikaõpetajatega on läbi viidud veebruarikuus õppepäev, kus on läbi töötatud vähemalt 7 mulgikeelset laulumängu, mida koos pärimuspäeval mängitakse. Omandatakse kaks uut laulumängu.

2022. aastal toimub Mulgimaa laste pärimuspäev juba 26. korda. Pärimuspäev toimub 19. mail kell 10.00 Karksi Kultuurikeskuses. Tegemist on kõige järjepidevama ja vanema Mulgimaa lasteaialastele suunatud pärimus sündmusega. Pärimuspäeva laulud ja laulumängud on valitud mulgikeelsete laulude ja mängude hulgast. Eelnevalt toimub õpetajatele õppepäev nende mängude ja laulude õpetamiseks. Õppepäeval õpetab projektijuht Alli Laande ja Karksi- Nuia lasteaia õppejuht Ade Laande kõikidele 16. Mulgimaa lasteaia muusikaõpetajatele selgeks väljavalitud repertuaari. Kõik õpetajad saavad materjalid ja kodulasteaias õpitakse see selgeks juba lastega. Mulgimaa laste pärimuspäeval esinevad ja astuvad üles kõik ühiselt - lauldakse ja mängitakse ning korratakse õpitut. Väikese kontserdiga esinevad Karksi- Nuia muusikakooli kandlelapsed. Tavaliselt osaleb 200 - 250 mudilast ja nende juhendajad.

Projektijuht on mulgi keele ja kultuuri tundja Alli Laande.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

Õpeteme mulgi kiilt

Projekti eesmärk on anda erinevatele huvigruppidele teadmisi mulgi keelest ja kultuurist, võimaldada viibida mulgikeelses keskkonnas, kuulata ja ise kõnelda, julgustada Mulgimaa kooli- ja lasteaiaõpetajaid, kultuuritöötajaid ning teisi huvilisi, et nad oskaksid ja julgeksid Mulgimaa pärandit paremini lastele, noortele ja teistele huvilistele edasi anda. Keelepesa eesmärk on mudilaste sidumine oma keele- ja kultuuripärandiga ning Mulgi pidude ja pärimuspäevade ettevalmistamine.

Õpetajate ja ametnike koolitus toimub kord kuus jätkukoolitusena varemalt väljakujunenud töörütmi järgi. Koolitus kestab iga kord 4 akadeemilist tundi ja algab kell 14, et osaleda oleks võimalik ka pärast õppetööd ja seetõttu ei peaks palju tunde ära jätma või asendama.

Tarvastu murdering saab kokku kaks korda kuus kolmapäeviti kell 15, välja arvatud juuni kuni august. Korraga on kaks keeletundi, seega neli tundi kuus üheksal kuul aastas. Tõrva murdering toimub reedeti kell 16, samuti kokku üheksa kalendrikuud, korraga kaks keeletundi, seega kuus neli akadeemilist tundi. Abja murdering jätkab välja kujunenud graafiku alusel Abja raamatukogus. Murdering toimub Abjas kaks korda kuus kaks akadeemilist tundi korraga, st neli tundi kuus ja üheksa kuu jooksul kolmkümmend kuus tundi.

Mulgi keele õpetajad on Alli Laande ja Kristi Ilves.

Keelepesad toimuvad viies Mulgimaa lasteaias – Ritsu, Ala, Karksi-Nuia, Abja ja Paistu – igal kuul üks keelepesa päev. See tähendab, et igas lasteaias on üheksa keelepesa õppeaasta vältel. Päev lepitakse kokku lasteaia juhtkonna ja rühma kasvatajatega. Keelepesa õpetaja on Alli Laande.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

Mulgikeelne Täheke 2022

Mulgikeelse Tähekese annab välja Eesti Tähekese peatoimetus ja Mulgi KUltuuri Instituut on koostööpartner. Mulgikeelset Tähekest toimetab Kristi Ilves.

Teine mulgikeelsete laulude konkurss

Projekti eesmärk on saada uusi mulgikeelseid omaloomingulisi laule, mida saab kasutada Mulgi pidudel, laste folklooripäevadel ja igasugustel omakultuuri üritustel. Täiendada Mulgimaa kooride, ansamblite, solistide ja teiste kollektiivide repertuaari mulgikeelsete lauludega. Uute mulgikeelsete laulude võistlusega soovime tõmmata tähelepanu mulgi keelele ning selle kasutusvõimalustele nüüdisajal, et oleks kaasaegse sisuga mulgikeelset loomingut. Viisistada uuemat mulgikeelset luulet.

Mulgikeelste laulude kontsert toimub 15. oktoobril 2022. a Karki-Nuia Kultuurikeskuses.

Projektijuht on Ave Grenberg

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

 

"Nupute vällä" 2022

Projekti eesmärgiks on äratada õpilastes huvi mulgi keele- ja kultuuriloo vastu. Põhikooliõpilaste mälumängus "Nupute vällä" osalemise kaudu ärgitada õpilasi lugema Mulgimaa-teemalist kirjandust ning ajalehte "Üitsainus Mulgimaa". Siduda koolinoori mulgi keele ja kultuuripärandiga, kasvatades neis paikkondlikku identiteeditunnet, arendada meeskonnatööd ja laiendada silmaringi ning näidata Mulgimaa erinevate piirkondade kultuurilist eripära. Tugevdada Mulgimaa koolide vahelist koostööd.

Põhikooliõpilaste mälumängust "Nupute vällä" on võimalik osa võtta Mulgimaa koolide 5.-9. klasside 4-liikmelistel võistkondadel. Mälumäng leiab aset veebruaris August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis (II hooaja II voor), aprillis Tarvastu Gümnnasiumis (II hooaja III voor) ja oktoobris Ala Põhikoolis (III hooaja avavoor).

Projektijuht on Maile Kreevs.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.

Suur Mulgi sõnaraamat 2022, jätkuprojekt

2022. aasta projekti eesmärk on viia lõpule suure Mulgi sõnaraamatu sõnaartiklite sisuline täiendamine, kogu sõnaraamatu märksõnade ühtlustamine ja seotud sõnaartiklitele viidete ja tüüpsõnade lisamine. Jätkatakse ka sõnaraamatu toimetamist. Toimetatakse vähemalt kogu sõnaraamatu 20000 sõnaartiklit ning ühtlustatakse sõnaraamatu sisu.

Projekti tulemusel valmib 2022. aasta lõpuks sõnaraamatu käsikiri. Sellisena on sõnaraamat valmis tehniliseks toimetamiseks ja viimistlemiseks, mis algas 2021. aastal ja jõuab lõpule 2022. aastal. See teeb võimalikuks kogu sõnaraamat kättesaadavaks tegemise ka veebis. Suur Mulgi sõnaraamat esitab aastasadade ja -tuhandete jooksul talletatud vaimse pärandi, sellisena on tema mõju traditsioonilise Mulgi kultuuri ja keele jäädvustajana ulatuslik ja kestev.

Projektijuht on Alli Laande.

Projekti toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest.