Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatamisväärsused

Filtreeri

Halliste Püha Anna kirik

Kirikud|Halliste vald, Pornuse küla, Viljandi maakond
Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991. aastal kohaliku algatuse toel. Halliste kirikut külastades on Sul võimalus näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“ ning nautida sageli toimuvaid kontserte. Huvitav teada: * Kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi * Pärast 1959.a. põlengut seisis kirik 30 aastat varemeis * Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. * Halliste kirik on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese kodukirik.

Helme ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Helme vald, Kirikuküla, Valga maakond 68611
Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid. Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Käre Lahinguväljad

Varemed ja ajaloolised paigad|Küla, Helme vald, Jõgeveste küla, Valga maakond 68616
Käre Lahinguväljad pakuvad kauni looduse ja rikkaliku ajalooga silmailu ja ajaviidet. Ajaloolises plaanis on Käre talu olnud sõjakeerises ning mets peidab endas hulgaliselt punkreid, kaevikuid ja sõjalisi esemeid. Koht oma kõige ehedamas võtmes viib meid kujutlusis tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse. Käre Lahinguväljade juures tegutseva klubi eesmärgiks on vanatehnika ja -vara säilitamine ning eksponeerimine. Ajaloolist pärandit põimimitakse kaasaegsete vaba aja veetmise võimalustega nagu näiteks giidiga jalgsimatk kaevikute ja punkrite ümbruses või sõidukitega matk lahinguväljadel.

Karksi Peetri kirik

Kirikud|Lossi tn 1, Karksi vald, Karksi-Nuia, Viljandi maakond 69104
Kirik on omapärane oma viltuse torni poolest, mis halva pinnase tõttu on kaldunud üle meetri lääne suunas. Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne, kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber.

Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Karksi vald, Karksi-Nuia, Viljandi maakond
Karksi org on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Huvitav teada:Ordulinnust hakati ehitama 13. saj. II poolel, kivirajatised pärinevad 14. ja 15. sajandist1770-ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirikKirikust põhja pool asub feldmarssal Lieveni matusekabel, mis ehitati 1730.a.

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kirikud|W. Reimani tn 3, Viljandi vald, Kolga-Jaani alevik, Viljandi maakond 70301
Kirik pärineb 14. saj. algupoolest ja võlviti nähtavasti 14.saj. lõpul. Keskajast pärinevad nii sakramendiniŝŝ kui ka rituaalne kätepesunõu kiriku idaseinas. Kirik kannatas korduvalt sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Pärast Põhjasõda katustati kirik alles 1742. Vahepealseid kaoseaegu mäletab rahvatraditsioon, mille järgi Kolga-Jaani kiriku olevat paksu metsa seest leidnud jahimehed, kes mingil kõrgemal kohal lõket tehes avastanud, et asuvad kiriku lael. Huvitav teada: * 1890-1917 oli koguduse õpetajaks Villem Reimann, üks Eesti rahvusliku liikumise juhte

Mats Erdelli kabel Ala kalmistul

Varemed ja ajaloolised paigad|Helme vald, Ala küla, Valga maakond 68507
Taageperast mitte kaugel asub Ala kalmistu, mille lõunapoolsest otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel. Seal puhkavad ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja veel üks Matsi järglasi. Mats Erdell oli Taagepera Sõnni talu omanik, kelle üks järglasi - Hans Erdell - ostis 1868.a. Roobe mõisa päriseks. See oli üks varasemaid taolisi oste Liivimaa ajaloos. Hea teada: Mats Erdell (1792—1847) oli esimene Eesti soost mõisnik.

Mensenkampffide hauakabel

Varemed ja ajaloolised paigad|Viljandi vald, Tarvastu küla, Viljandi maakond 69715
Tarvastu ordulinnuse lähedal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel. Hoone omapära rõhutavad kõrge püramiidjas katus ja paarissammastega portikused kõigil neljal küljel. Mausoleumi lasi püstitada kohalik mõisaproua oma abikaasa mälestuseks Et paremini hauakambrini pääseda, ehitati 1878.a. üle jõeoru rippsild, mis hiljem Viljandi linnale kingiti ja praegugi lossimägedes kasutusel on. Hea teada: Hauakabel on väljaspoolt vaadeldav. Kultuurimälestiste riiklik register

Paistu Neitsi Maarja kirik

Kirikud|Viljandi vald, Paistu küla, Viljandi maakond 69601
Esimesed andmed Paistu kiriku kohta pärinevad aastast 1329 seoses leedulaste rüüsteretkega. Arvatavasti 13. saj lõpul ehitatud kivikirik oli esialgu tornita. Vanast ehitisest on säilinud koori arhailine kaheksaosaline roidvõlv, mille tähistaevast imiteeriv maaling valmis 1903. Huvitav teada: · 1862-66 ehitati kirikule torn. · Sisustus valmis põhiliselt 1852, mil paigaldati neogooti vormides altar, kantsel ja oreliväär. · Altarimaal ”Kolgata” autor on Johann Karl Ludwig Maddaus (1852), Oreli meister August Terkmann (1913)

Tarvastu ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Viljandi vald, Sooviku küla, Viljandi maakond 69714
Ordulinnus on ehitatud tõenäoliselt 14.saj. arvatavale eestlaste maalinna kohale maalilisel jõekaldaga piiratud mäenõlval. Ehitise põhjaküljel oli vesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet kaitstes ligipääsu kindlusse. Sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Liivi sõja ägedates võitlustes käis kindlus käest kätte, pommitamise, põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel jäid võimsast ehitisest järele vaid müürid. Ordulinnuse lähedal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel.
1 2