Magistritööna valmis Häädemeeste murrakut tutvustav materjal põhikooliõpilastele
Pärnumaa kooliõpetaja Ave Varik kaitses 5. juunil edukalt oma magistritöö „Häädemeeste murraku tutvustamine põhikooliõpilastele: õppematerjalide koostamine“. Häädemeeste ja mulgi keelel on palju ühisjooni, kuid aktiivseid kõnelejaid Häädemeeste murrakul enam pole. Praeguseks on jäänud veel üksikud vanemad inimesed, kelle kõnepruugis on säilinud teatud murdepärasust ning inimesed, kes küll ise murdekeelt ei kõnele, kuid mäletavad vanemate või vanavanemate poolt kasutatud üksikuid murdesõnu ja -väljendeid.
Autori huvi selle teema vastu sündis Häädemeeste keskkoolis raamatukoguhoidjana töötades, kui ta märkas, et riiulis tolmuvad teavikud, kus on näited Häädemeeste murrakust, aga õpilased pole kuulnudki, et Häädemeeste piirkonnas on olnud oma keel. Esmalt algatas ta Häädemeeste aabitsa koostamise. Selle töö tegi tema ja kunstiõpetaja Marika Ristmäe juhendamisel ära üks 11. klassi õpilane. Seejärel tundis Ave Varik vajadust õppimisvõimalusi mitmekesistada ja laiendada. Nii sündiski lisamaterjal selle aabitsa juurde. Seega on töö ajendatud praktilisest vajadusest ja autoril endal on koolis vahetu kontakt sihtgrupi ehk õpilastega.
Magistritöö üks eesmärk oli selgitada välja, kas Häädemeeste murrakut ja omakultuuri tutvustavaid õppematerjale põhikooliastmele peetakse vajalikuks. Teine eesmärk oli need materjalid luua ning vastavalt muudatusettepanekutele täiendada.
Häädemeeste murrak kuulub koos Saarde murrakuga läänemurde lõunarühma. Häädemeeste ja Saarde aladele on tuldud elama erinevatest suundadest, seetõttu on keelelisi sarnasusi nii erinevate Eesti murrakute kui Salatsi liivi keelega. Sõnavaraline ühisosa on suurem Karksi, Halliste, Saarde ja Tori murrakutega.
Mulgi murdega on Häädemeeste seotud nii varasemast ajast, kui seal võis olla Sakala maakonna elanike kalapüügikohti, kui ka hilisemast ajast, kui Halliste ja Karksi kihelkonna “räimesõbrad” kevadeti mitmeks nädalaks mere äärde räimi püüdma tulid, elades sel ajal peredes. Häädemeeste ja Karksi piirkondadest on ühiste sõnadena kirja pandud näiteks kontsitama ‘kokku kraapima’ ja pähl ‘pealegi’, Hallistest aga näiteks karvakakk ‘maipõrnikas’ ja pats ‘õletuust’.
Häädemeeste ja mulgi keelel on ka palju muid ühisjooni:
- Asesõnad ma>miu, sa>siu
- Täishäälikuühend ea>ä~ää (ä~ää ‘hea’, pä ‘pea’, sädus ‘seadus’).
- Lõunaeestiline keskkõrgete täishäälikute kõrgenemine (siist ‘seest’, viil ‘veel’, kiima ‘keema’).
- Pikk üü on muutunud täishäälikuühendiks (püidma ‘püüdma’, üidma ‘hüüdma’, küinla ‘küünla).
- Täishäälikukadu sõna lõpus, eriti mitmuse 1. pöördes (püitsim ‘püüdsime’, pessim ‘pesime’).
- ne-lõpuliste käändsõnade omastavas käändes ja sellest tulenevates vormides on -tse (nällatsed ‘näljased’).
- Alaleütleva lõpp -l (kanal kallal ‘kanale kallale’, tervisel kasulik).
- Saava käände lõpp on -s (ribuleses ‘triibuliseks’, sulases ‘sulaseks’, sinises, ‘siniseks’).
- Ainsuse 1. pöörde lõpust puudub tegusõnadel -n ([ma] ole ‘olen’, laula ‘laulan’, olli ‘olin’).
- Paralleelvormina esineb lõunaeestiline eitus (es akka ‘ei hakka’, es kukku ‘ei kuku’)
- nud-kesksõna lõunaeestiliselt -nu (läenu ‘läinud’, pelnu ‘polnud’, teenu ‘teinud’).
- ta-liitega sõnade tud-kesksõna lõunaeestiliselt -du (parandadu~parandu ‘parandatud’).
- Umbisikulise tegumoe lihtmineviku tunnus on -tti (käitti ‘käidi’, müitti ‘müüdi’).
Pere- või kogukonnas ei ole Häädemeeste murrakut enam võimalik omandada. Ka Häädemeeste valla haridusasutused ei saa pakkuda rohkemat kui vaid põgusat keelega tutvumist. Seega jääb huvilistel üle üritada kõnelda Häädemeeste murrakut kirja pandud tekstide ja grammatika analüüsi ning helisalvestiste toel. Suurele hulgale sõnadele puuduvad tänapäevased vasted. Häädemeestel kogus ja saatis rahvapärimust Emakeele Seltsile peamiselt omaaegne kooliõpetaja Marta Mäesalu (1893-1984). Tema poolt kirjutatut on üle 7000 lehekülje, helisalvestusi on üle 50. Kokku on 39 tundi ja 35 minutit helilindistatud murdejuttu ning 4704 kvaliteetset sedelit murdesõnu.
Ave Variku magistritöö tulemusena valmis õpetajate jaoks kolm õppematerjalide komplekti. Esimene neist sisaldab 12 tegevust Häädemeeste murdeaabitsas “Äädemeeste aabits” leiduva sõnavara ja mõistatuste õppimiseks ja kordamiseks. Komplekti juurde kuulub ka kohver, mis sisaldab nii tegevuste juhiseid õpetajale kui ka muid tegevuste läbiviimiseks vajaminevaid vahendeid. Eelkõige on aabitsa juurde kuuluvad tegevused mõeldud Häädemeeste Keskkooli 3. klassi tunniplaanis oleva aine “Kodukoha loodus, ajalugu ja kultuur” tarbeks, kuid sobivad ka teiste klasside emakeele tundi.
Teine õppematerjalide komplekt koosneb kaheksast töölehest, mida sobib kasutada I ja II kooliastme emakeele, matemaatika või inimeseõpetuse tunnis ning 1.–4. klassi tunnis "Kodukoha loodus, ajalugu ja kultuur”. Kolmas komplekt koosneb viiest töölehest ning on mõeldud kasutamiseks III kooliastme emakeeletunnis. Töölehtede koostamisel võttis autor eeskuju Kristi Ilvese töövihikust “Mulgi keele töövihk”.
Allikas: Ave Variku magistritöö „Häädemeeste murraku tutvustamine põhikooliõpilastele: õppematerjalide koostamine“
