Mulgimaa kultuuripiirkonna toetuste mõju-uuring sai valmis
2024. aasta sügisel viis Antropoloogia Keskus Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli mõista, kuidas Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetme tegevused on aidanud kaasa pärimuse jätkusuutlikkusele ning kuidas suunata sihte kultuuripoliitika kujundamisel. Samuti on mõjuanalüüs oluline kogukonnale, et tagasivaatena analüüsida toetust saanud tegevuste mõju pärimuse hoidmisele Mulgimaal. Tegemist oli eelkõige kvalitatiivse uuringuga, millesse kaasati individuaal- ja grupiintervjuude kaudu kokku 29 Mulgimaa kultuuri- ja hariduselu eestvedajat, sh kohalike omavalitsuste esindajaid. Uuringuga saad tutvuda siin.

Mulgimaa kui kultuuriajaloolise piirkonna eripäradena nähakse sellele omast keelt, käsitööd, rahvariideid ja -mustreid, mulgi taluhäärbereid. Mulgimaa pärimuskultuuris peetakse selgelt elavaks toidukultuuri (näiteks mulgi puder, mulgi korp). Eriliselt kiidetakse mulgi pudru UNESCO nimistusse pääsemise projekti, mis on mulgi kultuuri esile toonud ning kogukonda liitnud. Omapäraseks peetakse ka mulkide iseloomuomadusi: töökust, uuendusmeelsust ja ambitsioonikust. Suhtumises kultuuripärandisse leidub mulkide seas vastakaid arvamusi. Inimesed, kes tegelevad kultuuriga, peavad mulgi kultuuri ja selle elushoidmist väga oluliseks. Kes aga igapäevaselt “mulgindusega” kokku ei puutu, ei pruugi mulgi kultuuri väärtustada.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse vahendatud Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeedet peavad uuringus osalejad asendamatuks ressursiks. Meede annab piirkonnale nähtavuse ja usaldusväärsuse. Enamik positiivset tagasisidet saanud pärimuskultuuri ettevõtmistest on toetatud meetme poolt. Näiteks toodi välja keelepesa, Mulgikeelsete laulude konkurss, Mulgi konverents jt. Kõige mõjukamateks ettevõtmisteks pärimuskultuuri edendamise juures peetakse just järjepidevaid projekte, mille eestvedajaks on sageli Mulgimaa Kultuuri Instituut. Rahastusotsuste tegemisel soovitakse näha rohkem läbimõeldust ning strateegilisust. Soovitakse, et end juba tõestanud projektide rahastus oleks tagatud. Samas rõhutatakse, et raha ei peaks minema ainult juba tuntud suurtele tegijatele, sest kogukonda aitavad kaasata ning inimesi “sütitada” ka väiksemad algatused.
Kõige rohkem vastakaid arvamusi tekitab mulgi keele jätkusuutlikkus. Need, kellel kodus mulgi keelt räägitakse ning kes on ise keele kandjad, on keele säilimise osas pigem positiivselt meelestatud. Optimistlikud on ka mitmed haridustöötajad, kes näevad mulgi keele ja pärimuskultuuri teemaliste haridusprojektide populaarsust ning mõju. Tasub aga silmas pidada, et haridusasutuste kaasatus mulgi pärimuskultuuri edendamisse üle Mulgimaa ei ole ühtlane. Üksmeelselt leitakse, et pigem hästi on mulgikeelsete trükiste olemasolu ja jätkusuutlikkusega. Need on õppematerjalidena aluseks ja eelduseks, et keel säiliks.
Seejuures on noorte vähene huvi mulgi pärimuskultuuri vastu üks suuremaid murekohti pärimuskultuuri säilimisel. Ühtlasi ollakse eriarvamusel selles osas, kuidas ja millist osa pärimusest tuleks noortele edasi anda. Muuhulgas kerkisid vestlustes üles küsimused sellest, mis on see pärimuskultuuri osa, mida veel on võimalik päästa, kui palju võib traditsioone uuendada ja muuta, mis ikkagi peitub sõna “mulgi” taga jne.
Ühtlasi tajutakse veel ühe probleemina mulkide vähest “pildisolekut”. Kitsaskohana siin nähakse oma “staari” puudust, aga ka seda, et mulgi kultuuri ei osata piisavalt atraktiivsena esitada. Lahendust nähakse näiteks rohkemate suurt kõlapinda tekitavate ürituste korraldamises ja vallajuhtide initsiatiivis Mulgimaad esile tõsta ja nähtav olla.
Mulgi kultuuri edendamine sõltub suuresti eestvedajate olemasolust. Kiidetakse kohalikke sädeinimesi ning entusiastlikke haridus- ja kultuuritöötajaid. Paljuski ei ole tegemist tasustatud tööga ja eestvedajad väsivad paratamatult. Tuleks läbi mõelda, kuidas väärtustada ning kaasata kohapealseid sädeinimesi ning pärimuskultuuri spetsialiste.
Pärimuskultuuri edendamine nõuab uuringus osalejate hinnangul pikka vaadet ja erinevate inimeste ning institutsioonide ja kohalike omavalitsusjuhtide omavahelist tõhusat koostööd. Nii pärimuskultuuri eestvedajad kui kohalike omavalitsuste juhid, olgugi, et mõnel juhul võib-olla motiveeritud erinevast lähtekohast, soovivad, et mulgi elu ja turism edeneks, et pärimuskultuur paistaks silma, et rohkem noori selle oma südameasjaks võtaksid. Seega on olemas tugev pinnas efektiivseks koostööks.
Projekti tulemused on kajastatud raportis, mille lõpus on välja toodud ettepanekud ja soovitused Mulgimaa pärimuskultuuri edendamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, kui ka ideid, mis võivad kasulikud olla kohalikele omavalitsustele, kultuurielu eestvedajatele või kogukonnale. Raportit on võimalik lugeda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel.
Helleka Koppel ja Hanna Muldma,
antropoloogid