Mulgimaa pärimuskultuuri toetusraha on jagatud
Mulgimaa pärimuskultuuri on Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete abil toetatud juba aastaid. Ka seekord said toetust paljud juba tuntud ja oodatud sündmused, nagu Mulgi Pidu, Mulgimaa Peremäng ja ajaleht Üitsainus Mulgimaa, ning ka täiesti uued ettevõtmised. Käskkirjaga saad tutvuda siin.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmari sõnutsi laekus 2021. aasta taotlusvooru tähtaegselt 47 taotlust kogusummas 203 262.90 eurot. Taotlusvooru eelarve maht 2021. aastaks oli 111 260. 00 eurot ja toetust said 32 projekti. Raha jagati ära kogu eelarve ulatuses.
"Kuna 2020. aastal jäid paljud sündmused ära ning toetusi maksti tagasi, siis on lootust, et ehk kantakse 2020. aasta jääk 8046 eurot 2021. aasta eelarvesse. Kui nii otsustatakse, siis pärast otsuse jõustumist ja kultuuriministri käskkirja kinnitamist saavad lisaks veel kolm projekti toetust. Õnneks on need trükiste projektid ning toetuse saamine ka aasta teisel poolel on taotlejale täiesti vastuvõetav. Muidugi jääb alati risk, et jääke ei kanta tagasi ning toetust ei saa. Loodame, et see niimoodi ei juhtu," selgitas Salmar.
"Taotluste seas oli palju korduvaid projekte, näiteks tegevustoetus Mulgi Kultuuri Instituudile, Väikesed Virred, Mulgimaa peremäng, ERR-i mulgikeelsed uudised, Hendrik Adamsoni murdeluulekokonkursi korraldamine, mulgi keele ja kultuuri tegevused Tartu Ülikoolis, mulgi keele õpe murderingides, keelepesades jt. Üks uus tore projekt, mis küll toetust ei saanud, oli Viljandi Gümnaasiumi poolt esitatud Mulgimaa-teemaline lauamäng “Mulgi Mäng”. Äärmiselt julge algatus noorte poolt, kuid kuna analoogne mäng on juba olemas, siis leidis komisjon, et puudub eeltöö mängu vajalikkuse osas, seega puudub ka teave, kui palju oleks mängul kasutajaid. Ka eelarves olid mõned küsitavused. Vaatamata sellele, et nad seekord toetust ei saanud, loodan väga, et noored tulevad välja veel mõne põneva ideega ning siis püütakse juba ennetada nimetatud kitsaskohti.
Seekord oli palju taotlusi mulgi keelt ja kultuuri tutvustavate lastelaagrite/õpitubade korraldamiseks. Need on toredad ja vajalikud, kuid usun, et parim õpetaja on ikka kodu ise. Kui me kodus räägime mulgi keeles, peame oluliseks kohalikke traditsioone ja väärtustame pärimust, siis säilib loomulik side oma juurtega ning see muutub elu loomulikuks osaks," kirjeldas Salmar.
Veel soovis ta taotlejatele südamele panna, et oluline on põhjalikult lugeda määrust „Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise tingimused ja kord“, pöörata tähelepanu toetatavatele tegevustele ja abikõlblikele kuludele. "Nutikas taotleja töötab läbi taotluse hindamise alused ja püüab hinnata oma taotlust nende järgi. Ärge suhtuge hooletult taotluse kirjutamisesse, sest pole mõtet raisata enda, menetleja ja komisjoni aega ning saada vastus, et teie projekti ei toetata, sest ta ei vasta toetusmeetme eesmärgile. Ja palun mitte jätta projekti kirjutamist viimasele õhtule, sest taotluskeskkond ning ka taotleja arvuti võivad lakata töötamast või visata ebameeldivaid vimkasid, millega taotleja arvestanud ei ole. Soovin kõigile taotlejatele ikka uusi ideid, sest projektitoetus ongi mõeldud ju uute ideede elule puhumiseks, et rikastada meie kultuuripilti ning aidata kaasa pärimuse interpreteerimisele kaasaegses võtmes."
Taotlusvoorud 2022. aastal läbiviidavatele tegevustele avanevad novembris 2021. Jälgi uudiseid Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel!
