Uudised

Avatud on Märt Laarmani 125. sünniaastapäevale pühendatud virtuaalne näitus

23. veebruar 2021 Kell 12:31

Mulgimaalt pärit kunstniku Märt Laarmani 125. sünniaastapäeva puhul pandi üles virtuaalne näitus

Märt Laarmani autoportree Seepia 11.02.1952

Märt Laarman (22. veebruar 1896 Õisu - 18. aprill 1979 Tallinn) sündis Õisu mõisa saeveskis masinameister Kusta Laarmani vanima lapsena. Õppis aastail 1904–1907 Araku (Kääriku) koolis Kaarlis, 1908–1912 Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis, 1912-1916 Rakvere Õpetajate Seminaris. Töötas seejärel Otepää Progümnaasiumis õpetajana, samal ajal täiendades end mitmetel kursustel. 1920. aastal omandas gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse ning pidas seda ametit Tallinna koolides 1945. aastani.

Samal ajal täiendas end pidevalt kunsti alal, tehes ka mitmeid õppereise Saksamaale ja Rootsi. Aastail 1926–1927 toimetas Eesti kunsti aastaraamatut, 1928. aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi Uue Kunsti Raamat, aastail 1928–1929 noorsooajakirja Taie, avaldas artikleid ajalehtedes ja ajakirjades Olion, Looming ning Kunst ja Kirjandus. Oli 1923-1940 tegutsenud kubistlikku ja konstruktivistlikku suunda viljeleva Eesti Kunstnikkude Rühma juhtfiguure.

Tegutses ka tõlkijana (vahendades põhiliselt vene ja rootsi keelest) ja luuletajana (Kylmad rubaiid).

Pärast sõda tegutses raamatukunstnikuna (sh. illustreerides Fr. Tuglase teoseid) ja vabakutselise kunstnikuna.

Näituse ülesehituse idee pärineb Märt Laarmanilt. Nimelt hakkas ta 1960. aastatest alates oma eksliibriseid tosinateks jagama, eesmärgiga koostada 12 mappi, millest jõudis valmis 7.

Näitusel on tööd samuti tosinate kaupa grupeeritud. Iga tosin hõlmab erinevat teemat, stiili või tehnikat. Sealjuures on igas tosinas tööd paigutatud ajateljele, alustades varasematest. Välja on jäetud paljud tuntumad teosed (sh õlimaalid), millega on võimalik tutvuda Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus. Valikusse on lisatud näiteid kunstniku tööprotsessist: proove, katsetusi, väljavõtteid visandiplokkidest, ka ajalehele maalitud guašštehnikas visandeid. Esitatud tööd hõlmavad perioodi 1917-1979, alustades näidetega kõige varasematest säilinud visandimärkmikest kuni vineerilõiketehnikas graafiliste lehtedega lõpetamata jäänud sarjadest Päevadeta päevik ja Graafilised momendid. Väljapaneku lisaks on näited raamatukujundusest. Varasema perioodi lasteraamat Mõista-mõista mu õeke (1931, tekst rahvaluulest) ja 1960.-1970. aastate plokkraamatud Fr. Tuglase ja Viivi Luige tekstidele. Tuglase tekstid pärinevad aastaist 1912-1913 ja plokkraamatu koostamise ajal polnud neid kusagil mujal avaldatud.

Näitus on pühendatud Märt Laarmani 125. sünniaastapäevale.

Näituse koostasid Eeva Laarman, Henn Sarv, Mai-Liis Valdvee ja Leino Valdvee.