Abja-Paluoja sai ametlikult soome-ugri kultuuripealinnaks
Abja-Paluojast sai 13. veebruaril 2021. aasta ametlik soome-ugri kultuuripealinn. Pildigalerii avasündmusest asub siin. Fotode autor on Taavi Bergmann.
Pidulik avaüritus Mulgimaa pealinnast, Abja- Paluojalt jõudis otseülekande vahendusel, 25 miljoni soome-ugrilaseni üle maailma. Avaüritusel viidi soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind tsirk, Abja-Paluoja raamatupoe aknale. Toimus hõimurahvaste muusika kontsert ning oma tervitussõnad ütlesid teiste hulgas president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Anneli Ott; Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves ning Miškani küla.
Soome-ugri kultuuripealinnade programmijuht Oliver Loode sõnas oma pöördumises rahvale, et kui soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind suudaks rääkida mõnes meile arusaadavas, näiteks mulgi keeles, oleks tal meile palju vesta. „Ta on näinud meie hõimurahvaste rõõme ja raskusi, võlu ja valu, on näinud ka elu fassaadide ja lavade taga. See on nüüdseks tõeline soome-ugri tsirk mitte ainult nime poolest, vaid päriselt,“ kõneles Loode.
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tõi oma kõnes esile võimsa sümboli, mis asub eestlastest küll tuhandete kilomeetrite kaugusel, kuid on loodud siinsamas Mulgimaal. Ühinenud rahvaste peahoones New Yorgis on meie riigi kingitusena juba veerandsada aastat Anu Raua poolt triibuseelikutest loodud „Emapuu“, mis valvab soome-ugri rahvaste üle. „Seisame ÜROs põlisrahvaste õiguste eest nii palju kui see on võimalik,“ sõnas Kaljulaid ja lisas, et emapuu tuletab meelde, et soome-ugri rahvaste ühist asja ajades on meil kõigil tarvilik mõelda järjekestvuse peale ning seista hõimurahvaste emakeele ja kirjasõnatuleviku eest.
President Kaljulaid tõi välja, et järjekordseks soome-ugri maailmakongressiks valmistumisel peaksime seisma ka omaenda murdekeelte eest. „Tahaksin, et meil oleksid olemas kõigi Eesti murdekeelte töövihikud ja sõnaraamatud, et lapsed saaksid murdekeeltega tutvustust teha juba kooliteel,“ ütles president.
„Olles sajandeid tundnud teiste rõhumist, ei ühenda meid (soome-ugrilasi) mitte niivõrd geenid, vaid meie keeled, meie kombed, meie muusika,“ ütles Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves. Ta lisas muuhulgas, et soome-ugri kultuuripealinn olla on au, aga ka kohustus: kohustus mitte ainult tutvustada endid, vaid õppida tundma hõimlasi. „Me ju kõik tunneme oma kultuuri ja oleme uhked selle üle, oleme uhked, et võõra surve kiuste oleme jäänud iseendaks. Aga mitte kõigil pole nii hästi läinud kui meil siin Mulgimaal, kus kõigi nõukogude õuduste kiuste oleme täna vabad omal maal,“ ütles president Ilves.
Oma kõne lõpus kutsus president Toomas Hendrik Ilves üles pingutama, et õppida tundma oma hõimlasi. „Siis tunneme ent kindlamalt, tunneme end tugevamatena. Siis on meil teadmine, et me keeled ja laulud jäävad kõlama veel sajandeid.“
Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas, et pea kümme aastat tagasi alguse saanud soome-ugri kultuuripealinna liikumine ongi kogunud jõudu just tänu suure hulga vabatahtlike entusiastlikule tegevusele. „Tänu soome-ugri riikide ja rahvaste koostööle edendab kultuuripealinnade projekt nii soome-ugri keeli kui keelemurdeid ja rahvuskultuure ning sugulasrahvaste vaimset ühtehoidmist,“ sõnas kultuuriminister.
Soome-ugri kultuuripealinna aasta toob taas tähelepanu keskpunkti kultuurilise mitmekesisuse teema. Programm väärtustab pärandit ja aitab tänapäeva maailmas hõimurahvaste kultuuridel areneda ning tulevikus tugevust koguda. Tänavuaastase programmi siht on tutvustada läbi unikaalsete mulgi mustrite kõike seda, miks Mulgimaal on hea elada.
Aasta jooksul korraldatakse Eestis üritusi, mis ühendavad soome-ugri rahvaid ning aitavad kaasa hõimurahvaste traditsioonide edasikandmisele ja pärandi püsimisele. Täpne ja alati kaasajastatud sündmuste kava asub SIIN ning sündmustega on võimalik kursis olla soome-ugri kultuuripealinnale pühendatud Facebooki lehe Finno-Ugric Capital of Culture 2021 kaudu.
Soome-ugri kultuuripealinnad on soomeugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal. Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa (2015), Ungari küla Iszkaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža küla (2019) ja Baškiirias asuv Miškani küla (2020).
Abja-Paluoja on põline mulgimaa pealinn, mis asub Mulgi vallas ning pälvis 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitli. Mulgimaa moodustavad kolm Eesti valda, milleks on Mulgi Vald, Tõrva vald ja Viljandi vald.
Mulgimaa hiilgeaeg olid 19. sajandi teine poolt ja 20. sajandi algus. Sealsed mulgid olid esimesed talupojad Eestis, kes alustasid talude päriseksostmist. Rikkuse aluseks peetakse linakasvatust ning rikkuse kasvu näitasid nii uhked häärberid kui ka see, et lapsi oli võimalik saata parematesse ja kallimatesse koolidesse õppima. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi murret ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades.
Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Tänapäeva maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased (sh mulgid ja setod), liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad, marilased, udmurdid ja komid.
Soome-ugri kultuuripealinna programm 2021 saab läbi viidud LEADER meetme toel.