Renoveeritud Kulla leerimaja avab peagi uksed
Renoveeritud Kulla leerimajaga saab tutvuda 16. märtsil lahtiste uste päeval.
Lahtiste uste päeva kõigile huvilistele korraldab vald järgmise nädala neljapäeval ning päev hiljem on kavas pidulik avaüritus. Eile tutvustas vallavanem Ene Maaten ajakirjanikele remondi järele lõhnava maja esimest korrust, mis oli veel nii puhas ja puutumatu, et jalanõud tuli koridori jätta.
«Paljud on küsinud, et mis me seda hoonet remontisime – aasta lõpuks Halliste valda ju enam pole,» lausus ta. «Mul on aga väga hea meel, et me selle töö ette võtsime. Maja on ilus ja väärikas, loodan, et kohalikud elanikud võtavad selle omaks.»
Nagu Maaten rääkis, polnud ideega alustades teada, et haldusreform sunnib Halliste valda tegevust tõepoolest lõpetama. «Meie ei saanud alustatud tööd ju enam pooleli jätta. Hoonet võib edaspidi kasutada ka teisel otstarbel kui vallamajana.»
Maaten tunnustas ehitaja, osaühingu Silindia Ehitus tehtud tööd. Ta kiitis, et ehitaja on püüdnud hoida maja ajalugu, näiteks on osaliselt säilitatud vanad laed, samuti kaks akent ja kuus ust ning isegi kunagi aknalaudadele kriibitud sõnad.
Maja esimene korrus hõlmab 376 ruutmeetrit ning see jaguneb 18 erisuguse suurusega ruumiks. Vanad ahjud asendati uutega, ehkki peamiselt annavad majas sooja radiaatorid, mis on ühendatud maaküttega. Suur osa mööblist peaks oma koha leidma täna.
Seinu katab enamasti tapeet, igas toas isenägu. Näiteks vallavanema ruumis on tapeedil hobused – kodus tallis on tal neli uhket Tori hobust.
Lisaks vallavalitsusele kolib majja Halliste raamatukogu ja oma ruum on Püha Anne kogudusel, kellele hoone ka kuulub. Lisaks vaeb Maaten mõtteid, kuidas oleks kõige parem kasutusele võtta köögituba – ehk kohvikuna, et inimestel oleks mõnus läbi tulla ja siin aega veeta.
Kogudus ja vald sõlmisid omavahel hoonestusõiguse kokkuleppe, et vald teeb maja oma kulu ja kirjadega korda ja jääb seda haldama. Kui Halliste valda enam pole, peab maja eest hoolitsemise üle võtma õigusjärglane ehk praeguse plaanide järgi Mulgi vald.
Hind pool miljonit
Ene Maaten ütles, et esimese korruse ja katuse remont läks maksma pool miljonit eurot. Sellest 10 000 eurot tuli riikliku toetusena ehk riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri kaudu niinimetatud riigikogu katuserahana, ülejäänud summa võttis vald võlgu.
Esimese korruse ja katuse remont on hoone uuenduskuuri esimene etapp. Lähipäevil lõpeb tähtaeg teise etapi ehk teise korruse remondi ning hoone ümbruse korrastaja leidmiseks. Siis selgub ka jätkutöö maksumus.
«Läheme asjaga kiiresti edasi, plaanis on kõik korda saada tänavu jaanipäevaks,» lausus vallavanem.
Kulla leerimaja ehitati 1902. aastal ja kui algul täitis see oma algset ülesannet, siis mitukümmend aastat hiljem sai sellest koolimaja. Lapsed õppisid seal seni, kuni 1998. aastal avas uksed praegugi tegutsev Halliste põhikooli. Pärast seda jäi leerimaja tühjaks ning sai lõhkujate käe läbi kannatada.
2014. aastast võeti hoone muinsuskaitse alla. Maateni sõnul jääb hoone ka edaspidi Kulla leerimaja nime kandma.
Tegija hindab
Silindia Ehituse juhataja Toomas Perve sõnul andis oma panuse leerimaja remontimisse veerandsada inimest, kes said ülesandega hästi hakkama.
«Tulemus on ilus ja võib rahule jääda,» lausus ta. «Pidime ka üksjagu pingutama, aga mitte seepärast, et töö olnuks raske, vaid ahtake eelarve seadis oma piirid.»
Perve lisas, et Silindia Ehitus saadab oma pakkumise ka leerimaja teise etapi teokstegemiseks.
Kulla leerimaja sisekujundaja on Liis Tarbe, projekteeris Kalle Kadalipp.
Reporter Aivar Aotäht
