Mulgimaal õpetatakse isaisade moodi hooneid ehitama ja taastama
Mulgimaal Loodi mõisas tegutsev Rahvusliku Ehituse Selts korraldab järgmise kahe aasta jooksul 22 koolitust.
Koolitustel jagatakse teadmisi kõigile, kes soovivad juba meie isaisade ajal kasutusel olnud materjalidest hooneid ehitada või uuendada
Seltsi juhi Andres Ansperi sõnutsi on kõnealuse projekti eelarve 25 000 eurot, millest lõviosa saadakse Leaderi programmi vahendusel, kümneprotsendiline omaosalus tasutakse ise. Sellega toetatakse traditsioonilist ehituskunsti.
«Õppinud töömehed on tihti väga hõivatud või kallid, seega on mõistlik inimestel ka ise tarkust koguda,» sõnas Ansper.
Trikikad lahendused
Esimene, kimmkatuse ehituse koolitus oli läinud nädalavahetusel Loodi mõisas. Seal anti vajalikud eelteadmised kimmkatuse paigaldamisest, omadustest ja hooldamisest. Praktilise töö käigus kaeti väike karkass.
«Ilm oli kehv, aga osalejad olid siiski väga õnnelikud,» sõnas Andres Ansper.
Koolitusel oli kaks juhendajat: Artur Kõva jagas teoreetilisi teadmisi ning Tääksist pärit meister Valeri Velbaum, kes on rohkem kui veerand sajandit kimmisid valmistanud ja nendega katuseid katnud, näitas, kuidas asi praktiliselt käib. «Kõik trikikad küsimused said vastuse,» sõnas Artur Kõva.
Andres Ansper ütles, et osalejaid oli kogu Eestist, ja avaldas lootust, et tulevikus jõuab koolitustele ka rohkem Viljandimaa inimesi.
Nii Loodi mõisas kui mujal Mulgimaal tuleb kahe aasta jooksul iga kuu poole päeva kuni nädala pikkusi koolitusi. Teemad kätkevad puit-, maakivi- ja saviehitust ning katusekattematerjale, tulemas on höövlite ja kirveste päevad. Novembris on kavas käsitööriistade teritamise koolitus. «See on suur murekoht. Inimeste teadlikkus ja oskused on väiksed, paraku on see kõige alus. Kui tööriistad on nürid, lonkab ka kogu muu töö,» rääkis Ansper.
Kahel detsembri alguse nädalavahetusel õpetatakse palkehitust.
Teatakse vähe
Andres Ansper ütles, et kuigi algtõdesid traditsioonilise ehituse kohta on juba päris pikalt jagatud, on inimeste teadmised väiksed.
«Tung koolitustele on suur ja tundub, et õpet võiks veel rohkem jagada,» rääkis Ansper. «Taastamisel ja ehitusel tehakse teadmatusest väga palju vigu. Näiteks on akende ümbrused õrnad kohad. Tuleb väga täpselt jälgida, et ka pärast parandustööd voolaks vesi aknast eemale, mitte voodri vahele, vastasel korral on kahjustused kiired tulema.»
Suur murekoht on tema sõnutsi see, et kuiva materjali puuduses pannakse seina metsakuivi või märgi palke ning kui need voodriga kaetakse, on mädanik kerge tulema. Paraku kiputakse ka ümberehituse käigus kandvaid konstruktsioone eemaldama ja seda viga on hiljem äärmiselt keeruline kõrvaldada.
«Kui inimesed saavad koolituste käigus teadmisi, on neil hiljem tarkust kas või töömehelt õiget tööd nõuda,» selgitas Ansper. «Tihti on hilisemate kahjustuste ärahoidmise meetodid lihtsad ja mugavad. Esimene asi on hoida hoonetel katus ja vundament korras, muidu savihooned sulavad ja puithooned mädanevad.»
Allikas: ajaleht Sakala, reporter Egon Valdaru
