Mulgimaa

Uudised

Uuenenud puhkealad kutsuvad veematkajaid

07. mai 2015 kell 10:02

Hummulis Väikese Emajõe ääres asuv puhkeala on saanud uue ilme, ahvatledes nii õngitsejaid kui loodusturiste.

Kaunis puhkekoht on rajatud ka Taageperra Helme vallas ja Puka vallas asuvale Vooremäele.

Eelmisel aastal rajati Hummulis Väikesel Emajõel ujuvkai ja slipp ehk betoonist kaldtee. Sel kevadel on kai juurde kaldale lisandunud kaks katusealust lauda, viis istepinki, neist kolm seljatoega, infotahvel, prügikastid, viidad ja kaks grillrestiga lõkkekohta. Üle vana maaparanduskraavi viib uus sild.

Valgamaa arenguagentuuri projektijuhi Elo Metsa sõnul on rajatised püstitatud Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi käigus. «Praegu on infotahvel veel tühi, kuid peagi täidame selle.»

Väikese Emajõe äärde mullu kevadel kerkinud kaid saavad kasutada veesõidukite omanikud, kellel pole tarvis enam paati veest välja vedada. Kaldteed võib kasutada kergete paatide ja kaatrite vettelaskmiseks ning kaldale toomiseks autohaagise abil.

Täitunud on vallarahva ammune soov

Hummuli vallavanema Enn Mihailovi sõnul on rajatised juba aktiivses kasutuses. Peale kohalike kalameeste käivad seal püügihuvilised kaugemaltki. Tema sõnul on vallaelanikud ja ümberkaudsed kalamehed paadisilda pikka aega soovinud.

«Rajatiste valmimine on vallale oluline. Kuna võimalust kaldale tulla polnud, läks hulk paadimatkajaid puhkekohast mööda. Nüüd saavad nii kalamehed oma paate kui matkajad kanuusid vette lasta ning neid sealt välja tuua. Kuna puhkealal on ka katusealused laudade-pinkidega ja lõkkeplatsid, on mõnus pere või seltskonnaga grillida ja niisama loodust nautida,» rääkis vallavanem.

Elo Metsa sõnul on tarvis anda infot eelkõige veematkajatele, seepärast on paigaldatud viidadki näoga veekogu poole. Nii saab Hummuli puhkeala viidalt teada, et Võrtsjärveni on Hummulist mööda jõge 25 ja Tõlliste sillani 12 kilomeetrit. «Puhkekohad on mõeldud kõigile huvilistele. Oluline on, et külastajad hindaksid tehtut ja enda järelt koristaksid,» nentis projektijuht. Puhkekoha rajatised valmistas ja paigaldas A.K. Montage OÜ.

Ka Taageperas on nüüd uus kena puhkekoht. «Sinnagi on paigaldatud puhkekoha inventar, riietuskabiin, infotahvel ja rajatud lõkkekoht,» selgitas Mets. Kohe-kohe on aga valmimas puhkekoht Puka vallas Võrtsjärve ääres Vooremäel, kuhu pannakse üles paviljon laua ja pinkidega, välitualett ja infotahvel, muidugi tuleb sinna ka  lõkkekoht.

Eelmisel aastal rajati sama programmi toel ujuvkai Taagepera paisjärvele ning remonditi Jõgeveste kai.

Puhkekohtade valmimise lõpptähtaeg on 14. juuni 2015.

Jõeteed hakkavad elama

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm «Riverways» (tõlkes jõeteed) sai heakskiidu juba mõni aasta tagasi. «Nii Eestis kui Lätis on veeturism oluline osa loodusturismist, samas pole seda potentsiaali piisavalt rakendatud – kaasatud jõgede ja järvede arv on piiratud,» rääkis Mets. Ettevõtmistega äratatakse ellu sobilikud veekogud nii kohalikele kui turistidele, luues sinna vajaliku taristu: puhke- ja randusmikohad, infotahvlid ja viidad.

Programmi käigus toodetakse ka hulk turundusmaterjali, et reklaamida veeturismi nii eestlaste kui lätlaste, aga ka välisturistide seas. Muu hulgas sünnivad veebilahendus ja interaktiivne kaart ning veeturismi tutvustavad videofilmid eri sihtgruppidele. Valminud on mitut sorti trükiseid: üldine mainetrükis, jõgede ja rannikuala reisijuht, teenusepakkujate näidispakettidega trükis.

Eesti-Läti koostööprogrammis osaleb 39 partnerit, neist kaheksa Eestist. Tegemistega soovitakse arendada veeturismi Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn.

Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme, Võhandu, Ahja, Põltsamaa, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi; järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula. Valgamaalt on partner Valgamaa arenguagentuur, allpartnerid Hummuli, Puka ja Helme vald.

Projekti eelarve on 2,17 miljonit eurot, sellest 900 000 eurot Eesti-poolseteks tegevusteks, millest omakorda Valgamaa tegevusteks veidi üle 103 000 euro. Omaosalus 17 protsenti.

Allikas: Valgamaalane