Sündmused

Päevakava

10.00 Rahvamuusikaansambel Jauram tervitus

10.15 Tervitused

10.20 - 10.30 Hella Wuolijoki 130. Trükise esitlus

10.30 - 11.05 Vello Jaska ettekanne: Hella Wuolijoki elu ja looming

11.15 - 12.45 Film Hella W

13.00 - 13.45 Taagepera kalmistul HW vanemate kalmule lillede asetamine ja mäestuspalvus. Õpetaja Lasting

14.00 - 15.00 KUTSETEGA lõunasöök Kivimäel

Ürituse korraldab Mulgi Kultuuri Instituut Mulgimaa kultuuriprogrammi toel koostöös Ala rahvamajaga ning Valga muuseumiga

Hella Wuolijoki oli Mulgimaalt Helme kihelkonnast võrsunud  kirjanik, ärimaine ja poliitik.

Eesti-Soome kirjanik, ärinaine ja ühiskonnategelane Hella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik) sündis 21.07.1886 Helme kihelkonnas Taagepera vallas endises Ala kõrtsihoones.
Ella isa Ernst Murrik oli Taagepera vallakirjutaja ja kooliõpetaja. Isal olid head teadmised õigusteadusest, mis võimaldas tal hiljem kirjutada isegi pärandi- ja tsiviilõigusest raamatu.
Taageperas elades abiellus Ernst Murrik 1886 Kadri Kokamäega, kelle isale Ott Kokamäele kuulus jõukas Lupe talu. Ott Kokamägi oli värvikas isiksus - muusikamees ja Eesti rahvusliku ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoni sõber ning tema ideede pooldaja. Kadri Murrik teenis oma abikaasa Ernsti õpetajapalgale lisa Ala kõrtsipidajana. Just selles kõrtsihoones sündiski pere esiklaps Ella Marie. 1888. sündis tütar Salme Anette. Temale järgnesid Albert Leonhard, Erna Amalie ja Linda Irene. Vanemad lapsed veetsid õnnelikke nooruspäevi Lupe talus. 

Ella Murriku esimesed novellid avaldati Postimehes 1902 - 1903. Esimese näidendi kirjutas ta 13-aastaselt. Neli aastat hiljem valmisnäidend „Talulapsed“. 1914 ilmus romaan „Udutagused“, mis jutustab jõukast Mulgimaa Valgemäe talust. 

Samal aastal ilmus Wuolijoel sõjateemaline regivärsiline poeem „Sõja laul“. 

Hella Wuolijoe tõeline läbimurre näitekirjanikuna algas Niskamäe tsükli kirjutamise ning lavale toomisega. 31.03.1936 esietendus Juhani Tervapää pseudonüümi nime all näidend Wuolijoki „Niskamäe naised“. Selles näidendis koorub lahti konflikt vana ja traditsioonilise ning uue ellusuhtumise vahel. „Niskamäe naised“ sai tohutu menu osaliseks. Seda on  Soomes lavastatud tänaseks enam kui 40 korda. 1937 kirjutas Wuolijoe näidendi „Juuraku Hulda“ ning seejärel näidendi „Justiina“. 1938 esietendus „Roheline kuld“. Nii sellel, kui ka näidendil „Vastumürk“ on autoriga samastuv peategelane.
„Niskamäe leib“, mis esietendus 1939 jaanuaris, kannab endas tegelaste müstilist kiindumist oma kodutalusse ja maasse. Niskamäe tsükli kolmas näidend „Niskamäe noorpeenaine“ lavastati pärast Talvesõda Soome Rahvusteatris. 
Teise maailmasõja künnisel püüdis Wuolijoki loometööd jätkata. Tema olulisemad näidendid valmisid koostöös Bertolt Brechtiga. Kõige tuntum koostööna valminud näidend on „Härra Puntila ja tema sulane Matti“. 

„Hulkurivalss“esietendus 1945 ja 1946 „Kuningas õuenarriks“. Viimane oli sümboolne auavaldus Juhan Liivile ja Eino Leinole. 1949 lavastati Wuolijoe järgmine näidend „Töömehe perekond“. Niskamäe sarja jätkab „Niskamäe Heta“. Sarja viimane näidend „Mis nüüd, Niskamäe?“, mille ta haiguse tõttu oma sektrtärile Brita Polttilale dikteeris, esietendus 1953.