Martin Klein
Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 kreeka-rooma maadluse keskkaalus).
Ta on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikema maadlusmatši võitja olümpiamängudel (11:40).
Ta võistles ainult kreeka-rooma maadluses.
Stockholmi olümpia 1912 keskkaalus oli 38 osalejat. Klein seljatas algul Rezső Somogyi (Ungari), Theodor Bergqvisti (Rootsi) ja Árpád Miskey (Ungari), siis võitis punktidega Joseph Merkle (Saksamaa). Kohtumisest Emil Westerlundiga pandi kummalegi kirja kaotus. Siis võitis ta punktidega Konrad Åbergi ja August Jokise ning jõudis esikolmikusse koos Alfred Asikaineni (kõik Soome) ja Claes Johanssoniga (Rootsi).
14. juulil kell 10.30 algas ajalooline matš 27-aastase Martin Kleini ja 23-aastase Alfred Asikaineni vahel. Asikainen oli Kleinist 6 kilo raskem ja natuke pikem. Tollaste reeglite järgi kestis maadlus tund aega. Kui siis oli seis võrdne, jätkus matš, kuni emma-kumma paremus oli ilmne. Iga poole tunni järel oli minut puhkust ja tunni möödudes 3–5 minutit puhkust (Vikipeedia).
Kell 11 oli võistlejatel pikem paus autasustamistseremoonia tõttu, mida viis läbi kuningas Gustav V isiklikult.
Kell 18.30 kohtunikud vihastasid ning keelasid võistlejaile puhkuse ja vee andmise, kuni üks pool on võitnud. Samuti matš katkestati ning viidi staadionilt üle hobusesõnnikust lehkavasse maneeži, kus polnud puhast õhku.
Klein meenutas: «Ei tea, kust ma jõudu sain, aga vastu pidasin. Eelmisel päeval olid raskekaalu maailmameistril taanlasel Søren Marius Jensenil pärast kahetunnist maadlust Yrjö Saarelaga närvid krussi läinud ja ta andis loobumisvõidu. Mul oli jõud otsas, päikesest põletatud keha veritses, iga liigutus tekitas valu, pea käis ringi.»
Kell 21.51 kutsuti maadlejad žürii juurde ja teatati: veel 15 minutit maadlust, siis järgneb partermaadlus. Esimesena määrati parterisse Klein. Asikainen ei suutnud midagi ette võtta ja Klein rabeles välja. Siis oli soomlase kord parterisse minna. Eestlane võttis viimase jõu kokku, sai vastase võttesse, tõstis matilt lahti ja püüdis heita (Vikipeedia).
Sellest piisas. Kell 22.10 kuulutas kohtunik Martin Kleini võitjaks.
Järgmisel päeval pidi toimuma kullamatš. Kleini keha oli mitmest kohast laiguline ja trikooäärtest veriseks hõõrdunud. Venemaa esindaja olümpial, tsaar Nikolai II adjutant Vladimir Vojeikov ja Eesti spordiametnik Leopold Tõnson õhutasid Kleini minema ka Claes Johanssoni vastu, kuid "Sanitase" esimees Ludvig Tšaplinski ei lasknud Kleini maadlema.
Venemaal jäigi Stokholmi olümpialt kuld saamata. Nõnda oli Martin Kleini hõbe Venemaa parim saavutus. Ka püstolilaskmismeeskond sai hõbeda, muudelt aladelt tuli 4 pronksi.
Olümpiadiplom oli meetrilaiune ja kolmveerand meetri kõrgune.
