Mari Raamot
Mari Raamot sündis Mulgimaal Tarvastu vallas Kiltsil taluperemehe tütrena 06.08.1872, suri 12.03.1966 USAs.
Mari Raamot oli eesti ühiskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid - Mari Raamot oli üks Naiskodukaitse asutajaid ja esinaine 1927–1936, samuti Kodutütarde liikumise asutajaid.
Koos abikaasa Jaan Raamotiga (Eesti Vabariigi põllumajandusminister) rajasid nad 1911. aastal Tartu lähedale, Raadi valda, Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli mahapõlemiseni 1919. aastal. Kooli tegutsemisaja jooksul valmistati ette 265 haritud noort perenaist.
Eesti Vabariigi ajal oli Mari Raamot Eesti Punase Risti peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutaja ja esinaine aastatel 1927 - 1937 ning tema pakutud on ka nimi Kodutütarde organisatsioonile.
1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale, sealt edasi USAsse.
Mari Raamoti mälestuste I köide «Minu mälestused. Kodutarest okupatsiooni vanglani» (1937) ilmus veel Eestis ja hiljem koos II osaga pealkirja all «Minu mälestused» (1962) New Yorgis. Raamoti mälestused hõlmavad ajajärku kuldse kodukotuse päevist 1960. aastate alguseni, niisiis peaaegu sajandit Eesti elust. See on üks väheseid Eesti kõrgema naistegelase kirjutatud mälestusteraamatuid.
Mari Tamm õppis Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, seejärel Königsbergis, hiljem ka Kielis ja Leipzigis kodumajandust ning tegutses koduõpetajana Peterburis ja Tuula kubermangus. Ta oli lühemat aega Põltsamaal Eesti Aleksandrikooli õpetaja, rajas koos agronoomist ja poliitikust abikaasa Jaan Raamotiga Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli sulgemiseni 1918. a., valmistades ette 265 haritud noort perenaist. Esimese Saksa okupatsiooni ajal 1918 ta vangistati, hiljem oli Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine 1927-1936, kodutütarde liikumise asutajaid. Septembris 1944 põgenes ta Saksamaale, kust asus edasi Ameerikasse. Mari Raamot suri 12. märtsil 1966 New Yorgis.
Uus Eesti nr 78, 20.03.1936: Mari Raamot lahkub Naiskodukaitse esinaise kohalt
Naiskodukaitse esinaine proua Mari Raam o t esitas kaitseliidu ülemale lahkumispalwe. Otsus selles asjas tehakse kuuldawasti lähemail paewil. Kes saab uueks esinaiseks, on praegu teadmata. Proua Raamot on naiskodukaitse organiseerimisel teinud suure töö. Pärast I. detsembrit 1924, kui wahepeal soikujäänud kaitseliit aluStas uuesti oma suurt riigikaitsetööd, tekkisid 1925. aastal mcesüksuste juurde ka wäikesed naissalgad. 1927. aastal otsustati neist naissalkadeft kutsuda ellu ülemaine naiskodukaitse, mille põhikiri kinnitati. Naiskodukaitset organiseerima ja juhtima kutsuti meie seltskonnas laialdaselt tuntud M a r i R a a m o t, kes ka seda tähtsat riigikaitse tööd algusest peale kuni siiamaani on teinud. Nüüd ei ole kogu Eestis enam nurka, kus ei oleks askeldamas sinirüülisi naisi pidudel ja kogumiskohtades. Kodukaitse perre kuulub nüüd ligemale 15.000 naist. Organisatsioon on tuntud oma sanitaar-, toitlusja üldrahwustöõ osakondadega, kuid üle kõige oma suure distsipliiniga. Naiskodukaitse juurde on kutsutud ellu ka kodutütarde organisatsioon, kuhu kuulub üle 10.000 kodutütre, ja neid juhib mitmesajaline kooliöpetajaift juhtkond. Nüüd, kus naiskodukaitse senine juht lah-
kub oma kohalt, tunnustawad ja austawad Mari Raamoti suurt tööd naiskodukaitses kõik. Temale kuulub sel puhul kogu meie awalikkuse tänu. Naiskodukaitse juhtimine ning tegewus jätkub ja areneb edasi neil aluStel, mis pandud seniste aastate jooksul suurejoonelises töös.
