Johannes Taul
Johannes Taul sündis 24.07.1922 Helme kihelkonnas Riidaja vallas Mattese talus, suri 26.02.2010 Tartus, maetud Helme kalmistule.
Johannes Taul oli Eesti pärimusmuusika traditsioonide edendaja, torupillimuusika taaselustaja, pillimeister, helilooja ja pedagoog.
Haridusteed alustas 1929. aastal Riidaja 6-klassilises algkoolis. Aastate1935-1938 õppis ta Tõrva Progümnaasiumis ning seejärel aasta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Evald Turgani viiuliklassis. Tõrva Gümnaasiumi lõpetas 1941. aastal. Lisaks muusikale huvitus Johannes Taul ka maalikunstist ja pedagoogitööst. Aastatel 1946.-1948 õppis ta Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maalifakulteedis Alfred Kongo juhendamisel. 1967 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal. Oli alates asutamisest Ühiskondliku Pedagoogilise Uurimise Instituudi liige, uurides eesti rahvakooli ajalugu ja keeleõpetamise probleeme.
Pikaajalise pedagoogitöö (1944-1988) kõrvalt Riidaja 8-klassilise kooli saksa keele ja laulmise õpetajana, pühendus Johannes Taul kogu oma hingega rahvamuusika viljelemisele.
Tema juhatusel tegutsesid Riidajas kolhooside ja kooli rahvapilliorkestrid, laste- ja mudilaskoorid ning mitmesugused ansamblid. 1950. aastal alustas tema juhtimisel Riidajas tööd Ühistahte kolhoosi rahvapilliorkester, mis 1972. aastast jätkas rahvakunstiansamblina “Torupill”, mis on paljukordne vabariiklike ja üleliiduliste taidlusfestivalide laureaat ning esindanud eesti rahvamuusikat arvukates välisriikides.
Põlvkondade järjepidevus elab edasi Johannes Tauli lastes ja lastelastes. Nii on Johannes Tauli poeg Ants Taul tuntud rahvamuusik ja pillimeister. Pojapoeg Andrus Taul on torupillimeister ja Tõnis Taul tegeleb lõõtsapillide seadistamisega. Antsu tütar Anu Taul on vabakutseline muusik, laulja, pärimusmuusika õpetaja, laululooja. Antsu tütar Triinu on vabakutseline muusik, laulja, laululooja.
Vanemas eas pühendus Johannes Taul oma armastatud instrumendile viiulile, uurides selle funktsioneerimise teooriat ja kõlaprobleeme. Johannes Taul on viisistanud palju laule nii enda kui teiste autorite sõnadele. Autor väljaannetele “Riidaja rahvapilliorkestri arengust ja töökorraldusest” (Tallinn,1955), “Zu der Geschichte und dem Bau des estnischen Dudelsacks” (Anuario da Gaita nr.13, 1998), “Metsa veerel väike Maja” (Tartu, 2002; laule J. Tauli viisidega), “Viiuli valmistamisest ja ajaloost” (Tartu, 2003), “Seal, kus lõhnab ristik”(Tartu, 2007; laule J. Tauli viisidega). Tegelenud ka tõlketööga, tõlkinud Eva Gerlachi raamatu “Araabia templid liivas“ (Tallinn, 1971) jt.
Johannes Tauli elukäigu kujunemisel oli suur osa tema isal Eduard Taulil (09.12.1888-05.02.1957), kes pidas põllumeheametit, oli tollases Riidajas ühiskonnaelu hingeks. Ta oli 1922. aastal rajatud muusikaseltsi “Wambola“ üks asutajaliikmeid ja hiljem seltsi sisuline juht, juhatas laulukoori ja organiseeris näitetrupi tegevust, lüües ise aktiivselt näidendites kaasa ning mängides seltsi sünfonettorkestris vioolat. Peale selle oli Eduard Taul valla volikogu ja kooli hoolekogu liige, tegutsedes ka Helme koguduse juhatuses, ristides lapsi ja saates viimsele teekonnale lahkunuid. Juba koolieas tegutses Johannes Taul isa kõrval seltsi “Wambola“ pidudel, mängides orkestris viiulit. Isalt sai ta ka algõpetuse viiulimängus. Ka hiljem, kui Johannes Taul hakkas Riidajas juhatama rahvapilliorkestrit, musitseerisid isa ja poeg seal koos.
