Kuulsad mulgid

August Vomm

August Vomm sündis Sika talus Penuja vallas Mulgimaal 04.07.1906, surnud 01.05.1976.

Skulptor ja kauaaegne Kunstiakadeemia õppejõud, kelle loomingupärandist tänaseks asub suurem osa Eesti muuseumikogudes.

Õppis 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis Pallas ning oli selle kooli 17. lõpetaja. Esialgu õppis ta Ado Vabbe juures maalikunsti, hiljem Anton Starkofi ja Voldemar Melliku juures skulptuuri. August Vomm täiendas end 1929. aastal Prantsusmaal. 1946. aastast oli ERKI õppejõud, aastast 1971 professor.

Kunstiteadlane Juta Kivimäe kirjutab: Umbes veerand kujuri loomingust jäi Teise maailmasõja eelsesse perioodi. Sellesse aega mahuvad kümmekond soliidset hauamonumenti eesti kalmistutel (perek. Ristide hauatähis Siselinna kalmistul, 1934.a., aga ka Rahumäel ja  Liival, samuti Viljandi ja Rakvere kalmistuil; MK), tänaseks taastatud Vabadussõja monument Viru-Nigulas ja mitmed neoklassitsistlikus laadis õnnestunud portreed omaaegsetest kultuuri-tegelastest.

Tagasivaade August Vommi loomingule on ühtlasi tagasivaade ka nõukogudeaegsele kunstielule Eestis koos kõigi ajastu probleemidega. Kunstniku enesemääratlus okupatsioonirežiimi ideoloogilistes nõudmistes oli eriti raske skulptoreile, kelle loomingut nähti ametliku kunstipoliitika poolt ideoloogilise võitluse fassaadil asuvat. Ühena vähestest sõjaaastad kodumaal veetnud kunstnikest kohanes August Vomm uute nõudmistega kohe esimestel sõjajärgsetel aastatel. 1945 liitus ta skulptorite brigaadiga, luues ESTONIA teatri liiduvabariike sümboliseerivad reljeefid. 1947 valmis monument Viljandis Suures Isamaasõjas langenuile, 1952 avati jällegi brigaadimeetodil loodud Lenini monument Tartus ning koos Lagle Israeliga N. Burdenko mälestusmärk Tartu Toomemäel.

Keskealine publik mäletab tänaseks teisaldatud revolutsioonitegelaste J. Vares-Barbaruse ja H. Pöögelmanni monumente Tallinna linnaruumis. A. Vommi loodud hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüst (eksponeeritud ka näitusel) oli loodud Lenini juubelinäitusele 1970, kus autor pälvis koos Elmar Kitse ja Avo Keerendiga riikliku preemia ja Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise äramärkimise ajakirjanduses. End August Vommi ei mäletata kahtlemate vaid mitte nende ideoloogiliste teoste tõttu. Tema loodud näitlejate, kirjanike ja muusikute portreed on tõepoolest ajastuomaselt suurepärased ja ilmuvad muuseumihoidlatest aegajalt näitusesaalidesse või asjaomaste kunstitegelaste juubeliüritustele. Kahetine ja keeruline oli olla kunstnik neil aastakümnetel, mil tehti palju väga head kunsti ja paljudel kunstnikel oli eneseteostuseks võimalusi.