Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatamisväärsused

Filtreeri

Heimtali mõis ja park

Lossid ja mõisad|Ridaelamu tee , Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
19. saj. rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall , kaunis nelja korstnatorniga viinaköök . Peakoones asub täna Heimtali kool. Omapärase arhitektuuriga ringtall on renoveeritud tänapäevaseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök , tegelikult mõisaaegne juustukoda, on eravalduses. Mõisnike von Siversite suguvõsa rajatud Heimtali metsapark mõisasüdame ümber on allikaterohke ja liigirikas laialeheline puistu, mis kasvab sügaval sälkoru küljel. Pargi pindala on 37 ha. Mõisa lähedale jääb Heimtali koduloomuuseum.

Heimtali viinaköök

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
XIX sajandi esimesel poolel ehitatud Londoni Towerit meenutav hoone on huvipakkuv eelkõige oma välisilmelt. Ümmargutesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad - tõmbelõõrid. Väga dekoratiivsed on maja maakivist seinad.  Hoone asub eravalduses ja on vaadeldav vaid väljast.

Helme ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Helme vald, Kirikuküla, Valga maakond 68611
Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid. Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Käre Lahinguväljad

Varemed ja ajaloolised paigad|Küla, Helme vald, Jõgeveste küla, Valga maakond 68616
Käre Lahinguväljad pakuvad kauni looduse ja rikkaliku ajalooga silmailu ja ajaviidet. Ajaloolises plaanis on Käre talu olnud sõjakeerises ning mets peidab endas hulgaliselt punkreid, kaevikuid ja sõjalisi esemeid. Koht oma kõige ehedamas võtmes viib meid kujutlusis tagasi 1944. aasta lahingupaikadesse. Käre Lahinguväljade juures tegutseva klubi eesmärgiks on vanatehnika ja -vara säilitamine ning eksponeerimine. Ajaloolist pärandit põimimitakse kaasaegsete vaba aja veetmise võimalustega nagu näiteks giidiga jalgsimatk kaevikute ja punkrite ümbruses või sõidukitega matk lahinguväljadel.

Karksi mõis ja park

Lossid ja mõisad|Vasu, Karksi vald, Karksi küla, Viljandi maakond 69104
Karksi mõis asub otse Karksi südames, paar kilomeetrit Karksi ordulinnusest eemal. Peale Põhjasõda andis keisrinna Jelisaveta Petrovna selle tasuta kasutada  oma väejuhile  – Georg Reinhold von Lievenile. Restaureeritud valitsejamaja on külastajaile avatud. Majas asuvad raamatukogu ja külamuuseum. 1425.a. olevat kohalik foogt saatnud Viljandi ordumeistrile kuus vaati õlut ja saanud selle eest vastu sõjavarustust.  Konkreetsemad andmed õllepruulimise kohta Karksi mõisas pärinevad aastast 1795.  Praegune õlle- ja veinitööstus on rajatud mõisa viina- ja õlleköögi hoonete jäänustele. 

Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Karksi vald, Karksi-Nuia, Viljandi maakond
Karksi org on üks kaunimaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Mööda käänulist teed alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Huvitav teada:Ordulinnust hakati ehitama 13. saj. II poolel, kivirajatised pärinevad 14. ja 15. sajandist1770-ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirikKirikust põhja pool asub feldmarssal Lieveni matusekabel, mis ehitati 1730.a.

Kärstna mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Kärstna küla, Viljandi maakond 69702
Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud  kindral Reinhold von Anrep , kelle eduka sõjaväelase karjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsitlik kunstiteos – pronksist lõvi. Kaua aega töötas mõisa peahoones kool, täna asub seal raamatukogu ja lasteaed. Mõisahoonet väljast ja kaunist parki saab uudistada igal ajal. Pääs peahoonesse sisse on vaja eelnevalt kokku leppida.  

Mats Erdelli kabel Ala kalmistul

Varemed ja ajaloolised paigad|Helme vald, Ala küla, Valga maakond 68507
Taageperast mitte kaugel asub Ala kalmistu, mille lõunapoolsest otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel. Seal puhkavad ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja veel üks Matsi järglasi. Mats Erdell oli Taagepera Sõnni talu omanik, kelle üks järglasi - Hans Erdell - ostis 1868.a. Roobe mõisa päriseks. See oli üks varasemaid taolisi oste Liivimaa ajaloos. Hea teada: Mats Erdell (1792—1847) oli esimene Eesti soost mõisnik.

Õisu mõis ja park

Lossid ja mõisad|Halliste vald, Õisu alevik, Viljandi maakond
Õisu mõisahoone on varaklassitsistlik ehitis, mille põhiosa on rajatud 18. - 19.saj. peale seda, kui keisrinna J. Petrovna kinkis mõisa 1744.a. admiral Peter von Siversi lesele. Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad kaarekujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. Hoones on aja jooksul tegutsenud piimanduskool ja toiduainetööstus. Mõisahoone tagant laskub terrassidena järve poole mõisapark (11,4ha), mis oli kujundatud inglise stiilis arhitekt G. Kuphaldti projekti järgi. Liigirikkas pargis kasvab ca 85 puu- ja põõsaliiki. Parki rikastavad skulptuurigrupp „Noorus”, purskkaev ning 3 tiiki.

Pärsti mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Pärsti küla, Viljandi maakond
Pärsti mõis on kuulunud nii von Engelhardtide, von Below'de kui ka von Strykide aadliperekondadele. Alates 1898. aastast kuni võõrandamiseni oli mõis Clapier de Colongue'i aadliperekonna valduses. Mõisa peahoone on 1872. aastal valminud historitsistlik, mõningate neoklassitsismi elementidega kaunis puitehitis. Oma kauni puitarhitektuuri poolest erineb härrastemaja teistest omataolistest ja väärib kindlasti uudistamist. Täna asub mõisa peahoones lasteaed. Hoone teisel korrusel on fotostuudio ja ruumid kohalikele käsitöömeitritele. Ettetellimisel on võimalik korraldada neis töötube.    
1 2