Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatamisväärsused

Filtreeri

Halliste Püha Anna kirik

Kirikud|Halliste vald, Pornuse küla, Viljandi maakond
Halliste luteri kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid. Erinevate sõdade käigus palju kannatada saanud Halliste kirik sai tänase ilme 1991. aastal kohaliku algatuse toel. Halliste kirikut külastades on Sul võimalus näha Eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaali „Kristus“ ning nautida sageli toimuvaid kontserte. Huvitav teada: * Kirikul on pühakodades harvaesinev musta värvi lagi * Pärast 1959.a. põlengut seisis kirik 30 aastat varemeis * Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. * Halliste kirik on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese kodukirik.

Heimtali mõis ja park

Lossid ja mõisad|Ridaelamu tee , Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
19. saj. rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall, kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Peakoones asub täna Heimtali kool. Omapärase arhitektuuriga ringtall on renoveeritud tänapäevaseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda, on eravalduses. Mõisnike von Siversite suguvõsa rajatud Heimtali metsapark mõisasüdame ümber on allikaterohke ja liigirikas laialeheline puistu, mis kasvab sügaval sälkoru küljel. Pargi pindala on 37 ha. Mõisa lähedale jääb Heimtali koduloomuuseum.

Heimtali viinaköök

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
XIX sajandi esimesel poolel ehitatud Londoni Towerit meenutav hoone on huvipakkuv eelkõige oma välisilmelt. Ümmargutesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad - tõmbelõõrid. Väga dekoratiivsed on maja maakivist seinad.  Hoone asub eravalduses ja on vaadeldav vaid väljast.

Karksi mõis ja park

Lossid ja mõisad|Vasu, Karksi vald, Karksi küla, Viljandi maakond 69104
Karksi mõis asub otse Karksi südames, paar kilomeetrit Karksi ordulinnusest eemal. Peale Põhjasõda andis keisrinna Jelisaveta Petrovna selle tasuta kasutada  oma väejuhile  – Georg Reinhold von Lievenile. Restaureeritud valitsejamaja on külastajaile avatud. Majas asuvad raamatukogu ja külamuuseum. 1425.a. olevat kohalik foogt saatnud Viljandi ordumeistrile kuus vaati õlut ja saanud selle eest vastu sõjavarustust.  Konkreetsemad andmed õllepruulimise kohta Karksi mõisas pärinevad aastast 1795.  Praegune õlle- ja veinitööstus on rajatud mõisa viina- ja õlleköögi hoonete jäänustele. 

Karksi Peetri kirik

Kirikud|Lossi tn 1, Karksi vald, Karksi-Nuia, Viljandi maakond 69104
Kirik on omapärane oma viltuse torni poolest, mis halva pinnase tõttu on kaldunud üle meetri lääne suunas. Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne, kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber.

Kärstna mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Kärstna küla, Viljandi maakond 69702
Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväelase karjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsitlik kunstiteos – pronksist lõvi. Kaua aega töötas mõisa peahoones kool, täna asub seal raamatukogu ja lasteaed. Mõisahoonet väljast ja kaunist parki saab uudistada igal ajal. Pääs peahoonesse sisse on vaja eelnevalt kokku leppida.  

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kirikud|W. Reimani tn 3, Viljandi vald, Kolga-Jaani alevik, Viljandi maakond 70301
Kirik pärineb 14. saj. algupoolest ja võlviti nähtavasti 14.saj. lõpul. Keskajast pärinevad nii sakramendiniŝŝ kui ka rituaalne kätepesunõu kiriku idaseinas. Kirik kannatas korduvalt sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Pärast Põhjasõda katustati kirik alles 1742. Vahepealseid kaoseaegu mäletab rahvatraditsioon, mille järgi Kolga-Jaani kiriku olevat paksu metsa seest leidnud jahimehed, kes mingil kõrgemal kohal lõket tehes avastanud, et asuvad kiriku lael. Huvitav teada: * 1890-1917 oli koguduse õpetajaks Villem Reimann, üks Eesti rahvusliku liikumise juhte

Õisu mõis ja park

Lossid ja mõisad|Halliste vald, Õisu alevik, Viljandi maakond
Õisu mõisahoone on varaklassitsistlik ehitis, mille põhiosa on rajatud 18. - 19.saj. peale seda, kui keisrinna J. Petrovna kinkis mõisa 1744.a. admiral Peter von Siversi lesele. Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad kaarekujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. Hoones on aja jooksul tegutsenud piimanduskool ja toiduainetööstus. Mõisahoone tagant laskub terrassidena järve poole mõisapark (11,4ha), mis oli kujundatud inglise stiilis arhitekt G. Kuphaldti projekti järgi. Liigirikkas pargis kasvab ca 85 puu- ja põõsaliiki. Parki rikastavad skulptuurigrupp „Noorus”, purskkaev ning 3 tiiki.

Paistu Neitsi Maarja kirik

Kirikud|Viljandi vald, Paistu küla, Viljandi maakond 69601
Esimesed andmed Paistu kiriku kohta pärinevad aastast 1329 seoses leedulaste rüüsteretkega. Arvatavasti 13. saj lõpul ehitatud kivikirik oli esialgu tornita. Vanast ehitisest on säilinud koori arhailine kaheksaosaline roidvõlv, mille tähistaevast imiteeriv maaling valmis 1903. Huvitav teada: · 1862-66 ehitati kirikule torn. · Sisustus valmis põhiliselt 1852, mil paigaldati neogooti vormides altar, kantsel ja oreliväär. · Altarimaal ”Kolgata” autor on Johann Karl Ludwig Maddaus (1852), Oreli meister August Terkmann (1913)

Pärsti mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Pärsti küla, Viljandi maakond
Pärsti mõis on kuulunud nii von Engelhardtide, von Below'de kui ka von Strykide aadliperekondadele. Alates 1898. aastast kuni võõrandamiseni oli mõis Clapier de Colongue'i aadliperekonna valduses. Mõisa peahoone on 1872. aastal valminud historitsistlik, mõningate neoklassitsismi elementidega kaunis puitehitis. Oma kauni puitarhitektuuri poolest erineb härrastemaja teistest omataolistest ja väärib kindlasti uudistamist. Täna asub mõisa peahoones lasteaed. Hoone teisel korrusel on fotostuudio ja ruumid kohalikele käsitöömeitritele. Ettetellimisel on võimalik korraldada neis töötube.    
1 2