Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatamisväärsused

Filtreeri

Heimtali mõis ja park

Lossid ja mõisad|Ridaelamu tee , Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
19. saj. rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall, kaunis nelja korstnatorniga viinaköök. Peakoones asub täna Heimtali kool. Omapärase arhitektuuriga ringtall on renoveeritud tänapäevaseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda, on eravalduses. Mõisasüdame ümber, maailise Raudna ürgoru kallastel, paikneb Heimtali metsapark. Park on allikaterohke ja seda täiendatud nii kodumaiste kui ka eksootiliste puuliikidega. Mõisa ees kasvavad üle 200 aastased pärnad. Läbi mõisapargi vooklevad õpperajad, mis tutvustavad ümbritsevat loodust. Mõisa lähedale jääb Heimtali koduloomuuseum.

Heimtali viinaköök

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Heimtali küla, Viljandi maakond 71102
XIX sajandi esimesel poolel ehitatud Londoni Towerit meenutav hoone on huvipakkuv eelkõige oma välisilmelt. Ümmargutesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad - tõmbelõõrid. Väga dekoratiivsed on maja maakivist seinad.  Hoone asub eravalduses ja on vaadeldav vaid väljast.

Kärstna mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Kärstna küla, Viljandi maakond 69702
Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväelase karjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsitlik kunstiteos – pronksist lõvi. Kaua aega töötas mõisa peahoones kool, täna asub seal raamatukogu ja lasteaed. Mõisahoonet väljast ja kaunist parki saab uudistada igal ajal. Pääs peahoonesse sisse on vaja eelnevalt kokku leppida.  

Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik

Kirikud|W. Reimani tn 3, Viljandi vald, Kolga-Jaani alevik, Viljandi maakond 70301
Kirik pärineb 14. saj. algupoolest ja võlviti nähtavasti 14.saj. lõpul. Keskajast pärinevad nii sakramendiniŝŝ kui ka rituaalne kätepesunõu kiriku idaseinas. Kirik kannatas korduvalt sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Pärast Põhjasõda katustati kirik alles 1742.Vahepealseid kaoseaegu mäletab rahvatraditsioon, mille järgi Kolga-Jaani kiriku olevat paksu metsa seest leidnud jahimehed, kes mingil kõrgemal kohal lõket tehes avastanud, et asuvad kiriku lael.Huvitav teada:* 1890-1917 oli koguduse õpetajaks Villem Reimann, üks Eesti rahvusliku liikumise juhte

Mulgi majakas

Ajaloolised ehitised|Tööstuse tänav , Viljandi vald, Mustla alevik, Viljandi maakond 69701
Kunagise Mustla piimatööstuse korstna tipus lehvib 28 meetri kõrgusel Eesti lipp, mis Pika Hermanni ja Suure Munamäe vaatetorni järel on kolmas nii kõrgel lehviv sinimustvalge lipp Eestimaal. Kohalikud kutsuvad arhitektuuri- ja miljööväärtuslikku torni hellitavalt Mulgi Majakaks.

Paistu Neitsi Maarja kirik

Kirikud|Viljandi vald, Paistu küla, Viljandi maakond 69601
Esimesed andmed Paistu kiriku kohta pärinevad aastast 1329 seoses leedulaste rüüsteretkega. Arvatavasti 13. saj lõpul ehitatud kivikirik oli esialgu tornita. Vanast ehitisest on säilinud koori arhailine kaheksaosaline roidvõlv, mille tähistaevast imiteeriv maaling valmis 1903. Huvitav teada: · 1862-66 ehitati kirikule torn. · Sisustus valmis põhiliselt 1852, mil paigaldati neogooti vormides altar, kantsel ja oreliväär. · Altarimaal ”Kolgata” autor on Johann Karl Ludwig Maddaus (1852), Oreli meister August Terkmann (1913)

Tarvastu Peetri kirik

Kirikud|Viljandi vald, Porsa küla, Viljandi maakond 69710
Tarvastu Peetri kiriku vanemad osad pärinevad 15. sajandist. Sõdades kannatanud ja taas ülesehitatud kirik sai praeguse ilme 1893.a detsembril, mil 1892.a. mais pikselöögist süttinud kirik õpetaja Michael Jürmanni juhtimisel taastati.

Uue-Suislepa mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Suislepa küla, Viljandi maakond 69703
Suislepa nimi on eestlastele tuttav tänu "Suislepa" õunasordile, mis just siinse mõisa viljapuuaiast pärit. Kohta, kus kasvas selle kuulsa sordi tüvepuu, märgib praegu mälestuskivi. Mõisa peamaja on põhiosas ühekorruseline kõrge sokli, keskrisaliidi osas kahekorruseline klassitsistlik hoone, mille peasissepääs on esifassaadi vasakus tiivas. Peale riigistamist oli härrastemaja aastaid kohaliku kooli käsutuses. Hoone on vaadeldav väljast.    

Väikemõisa mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Peetrimõisa küla, Viljandi maakond
Eelmise sajandi alguse Väikemõisa häärber on näide juugendist mõjustatud saksapärasest Heimatstil´ist – maaliliselt mõjuv hoone, mille kõrge sokkel ja peakorrus on laotud maakivi-tellise segatehnikas, teine korrus aga krohvitud ning kujundatud tumeda vahvärgiga. Maja peasissekäik on võlvitud.Mõisahoones asus Väikemõisa väikelastekodu, praegu on maja vaadeldav vaid väljast.