Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Pargid ja aiad

Hummuli mõisa park

Aadress: Hummuli Valgamaa

Hummuli mõisa park asub ajalooliselt  Helme kihelkonnas.
Härrastemaja ja park on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1964, selle pindala on 10,8 hektarit.

Hummuli park on üks paremaid näiteid inglise stiilis parkidest Eestis. Park rajati 19. sajandi algul. 1830. aastal oli olemas väike regulaarse teedevõrguga park, puuviljaaed ja tiigid. 19.–20. sajandi vahetuse paiku laiendati parki Väike-Emajõeni. Rajati vabakujuline pikliku kujuga park, mille kujundamisel arvestati eri liiki puude värvi ja vormi. 

Park on liigirikas, seal kasvab 120 taksonit puid ja põõsaid, neist 84 võõrliiki (2006). Rohkelt on okaspuid. Peamine puuliik pargis on tamm, lisaks pärn. Levinum võõrliik on siberi lehis, ohtralt on jaapani lehiseid; lisaks harilikke elupuid, ebatsuugasid ning nulgusid – valdavalt palsaminulgusid. Kõige liigirikkam on peahoone ja pargiaasa vaheline ala. Hummuli park on olnud tuntud punaste vahtrate poolest, mis istutati parki 1920. aastail.

Lõunas piirab parki tammederida. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, mille servades paiknevad erinevate puude grupid. Eenduvad puudesalud liigendavad lookleva piirjoonega lagendiku väiksemateks väludeks. Ida pool on suurem aas, peahoonele lähemal aasal asusid varem tenniseväljak ja püsilillepeenrad. Pargi kagunurk on loodusliku metsa ilmega. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi (2002) Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.

Pargis kasvavad kaitsealused püramiid-koerakäpp, kahelehine käokeel, hall käpp, soo-neiuvaip ja vööthuul-sõrmkäpp ja elavad nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, Nattereri lendlane; kuuldud on huikamas kodukakku. Pargis on naturaliseerunud pajulehine ja õiekas aster, hiina aedaster, karvane kannike, harilik katkujuur, kõrge maasikas, suur tähtputk, harilik kirikakar ja ida-kitsehernes ehk söödagaleega.