Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Loodus

Võrtsjärve madalik

Mulgimaale ulatub Võrtsjärve madaliku lääneosa.

Võrtsjärve matkajuht

Võrtsjärve läänerannik on Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vaheline 3–4 km laiune ala. Pinnakatte moodustavad jääjärve- ja järvetasandike niiske liiv ja saviliiv, veepiiri (v.a Kivilõppe rannik) ääristab roostik. Soostunud muldadel kasvab kaasik ja sanglepik, kohati ka männik. Loodeosas, Valma ja Tänassilma jõekääru vahelisel alal, on suuremaid põllustatud leetjate muldadega moreenitasandikke. Valmas on järvelained ranniku karbonaatsesse moreeni uhtunud 1,5–2 m kõrguse astangu.

Kivilõppest lõunas asub ligi 6 km pikkune liivane järvetasandik, mis madaldub järveäärsele sookaasikuribale 2–3 m kõrguse astanguna. Metsaste soode ahelik ulatub Valmast ja Välustest Väikese Emajõe suudmeni.

Kalamajanduslikult tüübilt on Võrtsjärv koha ja latikajärv.

Suuremad asulad on Valma, Väluste, Järveküla ja Pikasilla.