Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Loodus

Veisjärv

Veisjärve pindala on 481,1 ha

Järv on jäänuk pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka kuuluva veekogu põhjas lasub 4,5 

meetri paksune mudakiht. Järv on väga nõrga läbivooluga: ainus väljavool lähtub edelanurgast Õhne jõkke, mida mööda kulgeb osaliselt ka kaitseala edelapiir. Järvetasandik on laialdaselt soostunud, mistõttu lõuna ja lääne poolt järvele hästi ligi ei pääse. Põhja- ja idakallas on kättesaadavam, sest kallast palistab vaid kitsas metsariba, kohati ulatuvad põllumaad peaaegu järveni. 

Möödunud sajandil (1920. aastatel ning ka hiljem) on maaparandajad Veisjärve veetaset mitme meetri võrra alandanud. 

Esinevad särg, kiisk, ahven, linask, latikas, haug, koger, angerjas.

Pärimuse järgi on Veisjärv tulnud oma praegusele kohale musta pilvena ja uputanud heinalise, kes nüüd igal aastal ohvreid nõuab. Järve tuleku ajal oli sinna uppunud ka palju veiseid, sellest siis veekogu nimi.

Vanarahva jutu järgi maksab Veisjärv Võrtsjärvele võlga: ta pidavat igal aastal saatma neljandiku oma kalasaagist Võrtsjärve, sest pärast sündi polevat tal endal kalu olnud ning ta laenud neid naabrilt. Arvata võib, et kalavahetus käib Õhne jõe kaudu, mis neid kaht järve ühendab.