Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Loodus

Rubina looduskaitseala

Kaitseala pindala on 2108 ha.

Rubina looduskaitseala asub Karksi vallas Mäeküla, Ainja ja Sudiste külas, Tarvastu vallas Veisjärve ja Kannuküla külas, Põdrala valla Voorbahi külas ning Helme vallas Karjatnurme ja Linna külas.

Peamise osa 2005. aastal moodustatud kaitsealast võtavad enda alla Rubina soo ja Veisjärv.

Rubina soo (ka Lagesoo, Tõrusoo) asub lainja moreentasandiku ulatuslikus nõos, mille lohkudesse jäid pärast mandrijää taandumist väikesed järved. Need kunagised veesilmad olid ilmselt üsna madalad, sellele viitavad hajusalt paiknevad 30–40 cm paksused järvemudakihid turba all. 

Rubina looduskaitseala trükis

Veisjärv on võrdlemisi suur (pindala 480 ha) ning ainus siinses nõos senini püsinud jäänuk pärastjääaegsest suuremast jääpaisjärvest. Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede hulka kuuluva veekogu põhjas lasub 4,5 meetri paksune mudakiht. Järv on väga nõrga läbivooluga: ainus väljavool lähtub edelanurgast Õhne jõkke, mida mööda kulgeb osaliselt ka kaitseala edelapiir. Järvetasandik on laialdaselt soostunud, mistõttu lõuna ja lääne poolt järvele hästi ligi ei pääse. Põhja- ja idakallas on kättesaadavam, sest kallast palistab vaid kitsas metsariba, kohati ulatuvad põllumaad peaaegu järveni. 

Möödunud sajandil (1920. aastatel ning ka hiljem) on maaparandajad Veisjärve veetaset mitme meetri võrra alandanud. Varasematel aegadel oli see järv oluline kalamajanduse seisukohalt: mitmel korral (1938, 1962) on siia lastud isegi angerjamaime. Veetaseme langus on aga kalastikku tugevalt mõjutanud, nii et kunagi väga rohke latikas on siit nüüdseks peaaegu kadunud. Sellegipoolest sobib Veisjärv kalastajaile ka praegu ning on ümbruskonna inimeste armastatud supluskoht. 

Pärimuse järgi on Veisjärv tulnud oma praegusele kohale musta pilvena ja uputanud heinalise, kes nüüd igal aastal ohvreid nõuab. Järve tuleku ajal oli sinna uppunud ka palju veiseid, sellest siis veekogu nimi. Vanarahva jutu järgi maksab Veisjärv Võrtsjärvele võlga: ta pidavat igal aastal saatma neljandiku oma kalasaagist Võrtsjärve, sest pärast sündi polevat tal endal kalu olnud ning ta laenud neid naabrilt. Arvata võib, et kalavahetus käib Õhne jõe kaudu, mis neid kaht järve ühendab.