Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Linnad ja alevid

Mustla

Mustla tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Lähedal asus ka Tarvastu valla magasiait.

Kuna suurema osa majadest püstitasid sulased ja teenijad, siis tekkis Mustla maakehvistu asulana. Kaua aega ei olnud siin tööstusettevõtteid.Aegamööda hakati Mustlasse rajama pisiettevõtteid nagu saeveski, nahaparkimistöökoda jt

19. ja 20. sajandi vahetusel sai Mustlast Tarvastu kihelkonna keskus. Aleviõigused hakkasid kehtima 1. jaanuarist 1927. 1938. a. anti Mustlale linnaõigused ja need kehtisid kuni 1979.

Mustlas asuv Tarvastu muuseum kogub, säilitab, uurib ja eksponeerib Tarvastu valla ja endise Tarvastu kihelkonna kultuuri- ja ajalooga seotud esemeid.

Näituse keskmes ongi  kohalik taluelu oma kõigi tahkudega:  talutööd, tööriistad, kaunid rahvariided ning mulgi keel ja kultuur. Selle kõrval leiavad kajastamist Mustla kujunemine, Tarvastu ordulinnuse ajalugu, kohalike mõisnike Mensenkampffide perekonnalugu, koolihariduse andmise algus. Lühikese ülevaate saab ka Tarvastu-mailt pärit kultuuritegelaste elust ja tegevusest.

Tarvastu raamatukogu on Eesti üks esimesi rahva poolt algatatud raamatukogusid. Selle asutajaks oli 1860. aastal rahvusliku liikumise aktiivne tegelane ja kihelkonnakooli õpetaja Hans Wühner (1836-1911). Wühneril olid abiks mitmed sama kihelkonna kooliõpetajad nagu Aadu Perlus Mõnnastest, Jaan Laosson Vana-Suislepast, Aadu Rennit Kuressaarest, Peeter Tekkel Voorust ja Hans Utso Saarest.

Ajaleht Sakala 27.08.1937:

Mustla
Ilma armastuseta abielu wallaga. Alew sai oma nime Mustla kõrtsist. Aasta-aastalt on kaswanud järjekindlalt elanike arw. Ehitustegewus on praegu loid.
Kui kõneldakse Tarwastust, siis kuulub kindlasti sinna juurde ka Mustla. Tarwastu wald ja Mustla alew- need kaks on nagu abielus, kus wald kujutaks meest ja alew naist ning must wilja sigitaw maa on ühendajaks - koduks. Tugew on see abielu ehkki ta pole rajatud armastusele. Jah, armastanud pole need kaks üksteist wist kunagi, aga ometi on nad pidanud kaasa tundma üksteise muredele ja rõõmudele. Kui on ikaldanud Tarwastus põld, kas põua, wihma wõi mõnel muul põhjusel, siis see on toonud alati Mustla inimeste: tööliste, käsitööliste ja kaupmeeste nägudele murekortse, samuti kui põllumehele eneselegi. Kui on ohanud Tarwastu põllumees oma põllu ääres, siis on see ohe alati nagu kajana kõlanud ka Mustla töölise huulilt. Kui on Mustlas juhtunud mõni häda wõi õnnetus, kas mõni äri wõi ühing pankrotti läinud wõi midagi muud olnud, siis on see alati puudutanud walusalt ka Tarwastu peremeest. Nii tihe on see side. Ja wõõras, kes ei taha minna walda wiljawälju ja saake hindama, wõib inimesetundjana lugeda seda ka alewielanike näost. On rõõmus põllumees - ollakse seda ka alewis, on põllumehe wiljaait täis on täis ka alewiinimese kõht. Mustla ei ole vana. Nagu palju muudki, on ka tema praeguse inimpõlwe looming. Neli tegurit on ta loonud: mõis, kirik, wallamaja ja kõrts. Mustla kõrtsilt, mille juurde ta Tarwastu mõisaomaniku soowil planeeritud, on ta ka oma nime saanud. Wäljamõõdetud krundid on omandatud wäga kiiresti ja esimese maja on ehitanud mõisa kingsepp Hans Siider praegusesse Aia tänawasse, kus ta möödunud aastal ära põles. Selle esimese majaehitaja järele oli hakatud Mustlat siis hüüdma ..Siiderburgi linnaks". Wastsele alewile, „linnale", kuulus alul maad Posti tänawast Tenga majast kuni Puju majani. Puju maja on ühitatud kirikumaadele õpetaja eriloal. Hiljem omandas alewik ka suurema osa kiriku- ja köstrimaadest. Köstrimaa eraldati aga jällegi alewikust ja sinna asutati asunduskohti. Saades alewiks, millest möödunud kümme aastat, pole tema piire muudetud. Ta on jäänud tüübiliseks maaalewiks. Ta asend ja raudtee ühenduse puudus pole annud eeldusi tööstuste tekkimiseks. Meie wõime siit leida tööstustena ainult: ühis- ja erapiimatalitust, kaht nahatööstust, saekaatrit ja limonaaditööstust. Sama tüübilised kui on tööstused, rõhutades ümbritsewa maa tarwiduste järele kujunemist, on ka ärid. Kaks suuremat kauplust; Tarwastu Tarwitajate ühisus' ja W. E. P. S. K. O. Tarwastu harukauplus ongi ühisustena põllumeeste juhtida. Suuremate kauplustena wõiks loetleda weel pääle nende kahe: hrade Kallitsa, Kuuse ja Tapersoni segakauplus, siis J. Lapi raamatu- ja kirjutusmaterjalikauplust, H. Lingi riide- ja saapakauplust, J. Rekandi rohu- ja wärwikauplust. Sooja saia ja leiwaga warustawad mustlalasi J. Pihlapu, A. Ajaste. J. Seeru ja Helendi pagariärid, kuna leiwakõrwase liha ja maitsewa worsti eest hoolitsewad A. Müllersoni, J. Ralja ja pr. Mäeotsa ärid. Pääle kaupluste leidub alewis terwe rida töötubasid ja kodasid, nagu: Tõllasepa wärwimistöökoda, mehaanikute Pallo ja Tenga töötoad, plekiseppade: Woldi ja Bivkholzi töötoad, sepikojad omawad tuntud seppadena: J. Tauts, soomlane Hänninen, J. Kuus j. n. e. Pääle nende wõiks loendada siit weel terwe rea rätsepaid, õmblejaid, kudujaid, kingseppi j. n. c. Fotograafina wõiks märkida Ed. Ilwest ja A. Kontsoni, juuksuritena prl. Põderi ja hr. Bernakofi töötube. 
Alewi elu- ja äritsentrumiks on kujunenud Posti tänaw. Siin asuwad kõik kauplused, turg, pangad, kõrtsid, walla- ja alewiwalitsused, postkontor. seltsimaja ja suur enamus töökodadest. Teised tänawad ümbritsedes teda oma aedade rohelisusega on nagu kaunistuseks. Kui Posti tänawasse ehitajad on enamuses ärimeelega inimesed ja siin on päris suuri, korralikke maju, siis kõrwaltänawais asujad on tööinimesed ja selletõttu ei leidu sääl, wäljaarwatud üksikud erandid, suuremaid maju. Tööline, kes oma kahe tööka käega on suutnud nii palju koguda, et täita unistust omada oma tuba, oma maalapike, kus wõiks tunda ennast peremehena, kus oma tahtmise järele wõiks korraldada ja kust wõiks saada pääwarju ja leiwakõrwast teenitule, ei suuda rohkem. Tema kapital ei wõimalda rahuldada tarwet suurema ruumi järele, rohkema walguse järele, rohkema õhu järele.
Alewi elanike arw on järjekindlalt tõusnud, ulatudes praegu tuhandeni. Suuremat osa elanikest toidab otseselt maa. Elawamal tööhooajal nagu praegu, mil mitmed kiireiseloomulised tööd taludes pooleli, on iga käepaar kõrgelt otsitud ja hinnatud. Alew argipäewiti on seetõttu nüüd vaikne. Turulgi, sel naiste mokalaadal, käiakse, kui üldse saadakse mahti, kiiresti. Kaupmehed wõiwad üksmeelselt tõendada wähemalt rahalise läbikäigu tõusu, pankadesse kogub hoiusummasid, kõrtsidest kõlab tihedamalt joobnute laulu - ühesõnaga: elu liigub, raha weereb... Ehitusettevõtjad ja -töölised on ainukesed, kes nurisewad, kuna ehitustarwete kallinedes on uute majade ehitajaid wähe. Ainult wanade korraldamine, parändamine, paikamine wõimaldab tööd. Ja majaomanikud, need põlised „linna bürjerid", ega nemadki pole waimustuses, kuna remondid on kallid, üüri tõstmine aga wõib üürilistest ilma jätta. Aga millal on inimestel olnud hää, seda polnud ju isegi paradiisis — sääl segas seda hää- ja kurjatundmisepuu. Seltse, mis hoolitseks tema liikmete waimsete warade wärskendamise eest, Mustlal pole. Haridusselts likwideeriti mõni aasta tagasi. Kõik need ülesanded on kuhjunud nüüd kaitseliidule, kujunedes siinseks tähtsamaks organisatsiooniks ka seltskondlikus mõttes. Temal on endine Haridusseltsi raamatukogu, orkester, laulukoor ja ka sportiw noorus on moodustanud tema juure oma spordiklubi j. n. e. Kaitseliidu tegewust juhib Tarwastu malewkonna päälikuna Mustla alewi algkooli juhataja Jüri Antsmaa. Et kaitseliit on omandanud nii suure tähtsuse Mustla ja Tarwastu seltskondlikus elus, see on tema teene. Teiseks tähtsaks organisatsiooniks on Mustla wabatahtlik tuletõrje, ühingu esimeheks on Tarwastu ühispanga juhataja Juhan Palu. Rohkem seltse loendada on raske ja mis ongi, on puhtmajanduslikud, kitsamale ringkonnale mõeldud, nagu: Mustla majaomanike selts j. n. e. ja nende tegewust, tegutsemist wõib näha ainult alewiparlamendi walimiste aegu. Paistab, et Mustla inimene, samuti ka tarwastlane pole seltskonnainimene, tema on liialt praktilise mõistusega, liialt kinni töös selleks, et leida tarwidust n. n. waimsete huwide wastu. Alewi korraldamist juhiwad alewiwanem J. Rekand ja tema abid A. Lamson ja A. Ruus. Alewi kantseleid juhib hilja walitud sekretär Tulp. Kõrget „raeparlamenti" juhatab energiline mees Mihkel Karu. Alewi rahu ja korra eest on walwel konstaablina Artur Äniline, kes iga eksimuse kannab protokolli. Kirjade ja ajalehtede õigeaegse kättetoimetamise eest on walwel postkontori ülemana August Tupits. Tõsiseid seltskonna ja eriti majandustegelasi on siin palju. Mainiksin neist weel tarwitajate ühisuse ärijuhti H. Lippurit, WEPSKO Tarwastu harukaupluse juhatajat Josiat, kaupmehi Kallitsat, Tinni, Linki ja Parssu, jaoskonnaarsti ja sanitaarpäälikut dr. Orrot, apteeker J. Kaarti j. n. e. Mustla wõib uhke olla, et tal on nii palju tüsedaid mehi.
Lembit I. Rekand, Mustla alewiwanem.