Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Juured. Inimesed

Martin Lipp

Martin (Märt) Lipp sündinud 14.04.1854 Tarvastu kihelkonnas Vooru vallas Peetruse talus - 08.03.1923 Tallinn, oli pastor ja kirjamees.

Õppis usuteadust Tartu ülikoolis (1874−1878) ja lõpetas kõrgkooli usuteaduse kandidaadina. Töötas Tartu Jaani koguduse abipastorina, valiti Kaarma koguduse (Saaremaa) kirikuõpetajaks ja Kaarma Õpetajate Seminari direktoriks (1881−1884), seejärel Nõo koguduse (Tartumaa) kirikuõpetaja (1884−1923).

Oli Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi liige. Pooldas ärkamisaegses liikumises J. Hurda alalhoidlikku suunda ja jagas tema vaateid. 

On kirjutanud umbes 30 raamatut.

Paistis silma viljaka luuletajana (üle 800 värsistuse). On avaldanud värsikogud „Kodu Kannid” I (1897), „Kodu Kannid” II (1899), „Lihtsad lilled” (1902), „Päikse kullas” (1909), käsikirja on jäänud „Hilised õied. Luuletused a. 1910−1918”. Lipu luuletekste on üsna tagasihoidlikult hinnatud, vaimulikku värsse siiski enam ja neid on viisistatud. 

Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu "Eesti lipp" sõnad.

Lipp on jätnud meile kultuurilooliselt väärtusliku uurimuse kiriku- ja kooliloost „Kodumaa kiriku ja hariduse lugu” I–II (1895−1897). Ta pani aluse eesti suguvõsade uurimisele monograafiatega „Masingite suguvõsa” (1907) ja „Karellide suguvõsa” (1932). On avaldanud usuõpetusraamatuid nagu „Kooli Katekismus…”(1896), „Koolilaste Piibli lugu…” (1893, 6. tr 1907), „Piltidega Piibli-lugu” (1904, 8. tr 1917). Tõlkinud soome keelest Z. Topeliuse lastejutte ja A. Kivi näidendi „Öö ja päev” (1884), J. L. Runebergi luulet. Eesti- ja saksakeelseid uurimusi Soome ja Eesti kirjanduse ning kultuuri kohta Õpetatud Eesti Seltsi aruannetes ja kogumikes (H. Wühner, H. Stahl). Käsikirja on jäänud Lipu „Minu elumälestused” (Kirmus).

Pseudonüüm M. Lillenupp, M. L., M. L…p.