Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Juured. Inimesed

Madis Kõiv

Madis Kõiv sündis 05.12.1929 Tõrva - 24.09.2014, oli füüsik, krijanik ja filosoof.

Lapsepõlv möödus Helme kihelkonnas Tõrvas ja Valgas. Noid elu esimest 15 aastat on ta hiljem läbi uurinud oma aistilise mälukirjutuse sarjas „Studia memoriae”.

Kõiv õppis 1948–1953 Tartu Ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas füüsikat. Töötas 1953–1961 Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, seejärel 1961–1973 TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja 1973–1991 TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. On avaldanud artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ning eestvedajaist. Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 1999 valiti ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (tollal Eesti Muusikaakadeemia) audoktoriks teatri alal.

Kirjaniku ja lavastajana valiti Kõiv 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks teatri alal. On saanud riigivapi IV klassi teenetemärgi, Eesti Rahvuskultuurifondi aastapreemia ning elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Kõivu sulest on ilmunud muuhulgas esseekogumik „Luhta-minek", mälestusteraamat „Koolipoisid ja füüsikud" ning neli köidet näidendeid.

24.09.2014 Kirjutas Eesti Kirjanike Liit ja Akadeemia:

Juba kuuekümnendail tekkisid Kõivul lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga, ta oli Artur Alliksaare sõber, hiljem oli ta lähedane kõrvaltvaataja noorte teatriuuenduse- ja salongimelus (sellest ainest on ta hiljem koos Vaino Vahinguga kirjutanud romaani „Endspiel. Laskumine orgu”). Ka ta ise hakkas draama- ja proosatekste kirjutama juba toona, kuid avalikkuse ette jõudis see aegamisi, „Castrozza” käsikiri liikus ringi lausa anonüümsena. Koos Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega kirjutatud näidendid tõid Kõivu kui dramaturgi nime juba laiemasse teadvusse, kuid tõeliselt ja võimsalt pärale jõudis Kõiv 1990. aastail, mil ridamisi tuli Priit Pedajase kongeniaalseid tõlgendusi Kõivu näidenditest, mis olid lavastajat oodanud aastaid. Tema näidenditest on ilmunud neljaköiteline kogumik – kuid see ei sisalda ometi veel kõike.

Samast ajast hakkas Kõiv ka tihedamalt proosakirjanikuna end avaldama, pälvides mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Tema suurem novellide valimik ilmus alles mullu, teist samapalju on veel ajakirjades ja ilmumata lahtiste lehtedena. Kõivu intensiivse ja komplitseeritud tekstiga romaane „Aken” ja „Päev” on alles hakatud sügavamalt analüüsima, need on eesti kirjanduse kontekstis ainulaadsed. Ta jätkas uute tekstide kirjutamist ja ammu kirjutatute päevavalgele toomist kuni päris lõpuni.

Tänu Madis Kõivu initsiatiivile on eesti keelde jõudnud hulgaliselt filosoofia klassika kvaliteetseid tõlkeid Fregest Wittgensteinini. Tema enda filosoofilisi artikleid ja esseid, mis hõlmavad mõttelugu antiigist uusajani ja millest osa on koondatud kogumikku „Luhta-minek”, võib pidada möödapääsmatuks, kui tahta rääkida eesti keeles tehtud filosoofiast.

Kõige muu kõrval tegeles Kõiv kui erksa (vahel lausa valulise) aistilise tunnetusega inimene ka maalimisega.
Madis Kõiv oli Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor, Tartu aukodanik, lisaks mitmetele kirjanduspreemiatele anti talle 2008 ka kultuuri elutööpreemia; Eesti riik on teda tunnustanud Riigivapi teenetemärgiga.

Madis Kõivu erinevate tegevusregistrite vahel ei ole selgeid piire, ja just selles seisneb tema eripära ja erilisus. Tema kirjutatus sulavad ühte isiklikesse aistingutesse süvenemine, asjade viimsete konsekventsideni (ehk luhta-minekuni) läbimõtlemine, mälu detailne analüüs ning mälu ning aja loomuse üle mõlgutamine, isikliku pingsa psüühe vaatlused ning mentaliteediloo mõtestamine, loomuliku dialoogi ehedus ning filosoofiliste kontseptsioonide eritlus, unenägijalikkus ja füüsiku mõtterangus. Kõik see on tema loomingu kontiinumis tihedas sünteesis.

Mis on aeg? Mis on mälu? Milline on inimese suhe kontekstidega, kuhu ta sünnib ja milles elab? Mis asub aistingu sügavikus? Mida on võimalik mõelda? Need on küsimused, mille üle Madis Kõiv on mõelnud ja kirjutanud sellise isikupära ja süvenemisega, millele on keeruline sarnast leida.