Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Juured. Inimesed

Juhan Simm

Juhan Simm sündis 12.08.1885 Kivilõppel, Vana-Suislepa vallas Mulgimaal – 20.12.1959 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.

Simm oli VIII (1923), X (1933), XI (1938), XII (1947) ja XIII (1950) üldlaulupeo üldjuht, millele lisandusid arvukad kohalikud ja meestelaulupäevad.

Juhan Simmi teosed

Pedagoogilise tööga tegi Simm algust 1914/15 õppeaastal Treffneri gümnaasiumis, jätkates seda 1926–1927 ja 1944–1951 Tartu muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja dirigeerimisõpetajana.

Juhan Simmile välimuses oli iseloomulikuks tunnuseks suur juukselakk, mille tõttu on teda nimetatud ka "Eesti Beethoveniks", ja mulgi murre. Tõelise mulgina oli ta uhke ja suurejooneline, kuid mitte upsakas ega eemaletõrjuv. Tema rõhutatud iseteadlikkus oli seotud abivalmiduse ja suuremeelsusega. Asjaolu, et tema kui populaarse muusikamehe ees olid avatud rikkaimate ärimeeste uksed, kasutas ta nii mõnigi kord selleks, et endaga kaasavõetud puudustkannatavale näitlejale kasvõi õhtusöök muretseda. Kui talt aga küsiti, palju ta laulupeo juhatamise eest nõuab, vastas kurjalt: "Egas ma siia teenima es tule!"

Juhan Simm on meie muusikaloos tuntud eelkõige kui dirigent. Tema dirigenditegevus hõlmas lavamuusikat kogu selle mitmekesisuses: ooper, operett ja näidendite saatemuusika, peale selle koorid, sümfooniliste ja vokaal-sümfooniliste suurvormide ettekanded. Eriti hinnatud oli ta laulupidude üldjuhina, teenides ära hüüdnime "Laulupidude kuningas". Tema dirigendi-isiksus on olnud eeskujuks nii mõnelegi hilisemale dirigendile.

Umbes 30 sümfoonilist teost, muusika ligi 40 näidendile või operetile, 13 suuremat vokaal-sümfoonilist helitööd, 18 instrumentaalkammerteost, 12 soolo- ja üle 150 koorilaulu - selline on Simmi kui helilooja pärand. Tema esimene helitöö on ilmselt Tartu Reaalkoolis õppimise päevil 1902. aastal valminud meeskoorilaul "Täheke", mille ta enda juhatatud kooli kvarteti ja Tartu Eesti Evangeeliumi Noortemeeste Seltsi kooriga ka ette kandis. Töö "Vanemuises" ja suvemuusika juhina viis ta sümfoonilise muusika loomise juurde. Oma heliloomingu levitamises oli ta tagasihoidlik, võttes neid harva ka oma kontserdikavadesse. Tema tuntuimaks koorilauluks on saanud "Oma saar", mis on õieti soololaul koori saatel. Palju on esitatud ka tema laulumängu "Kosjasõit". Ta polnud õigupoolest esimene, kes sellele Kitzbergi lavatükile muusikat püüdis luua. "Postimees" teatab 11. märtsil 1901 Pärnus lavale tulnud naljamängust "Kirjanikud kosjateel", mida aastate eest Viljandis menuga etendatud. "Muusikaarmastaja" A. Raudsepp olla selles mõnele laulukohale muusika kirjutanud, "nii et tükk nüüd veidi laulumängu moodi oli".